Enne aga veel, kui randa jõudsime, otsustasime ka pealinnale endale veelkord pilgu peale heita! Sellest kujunes muidugi meeletu jalgsimatk, sest ega meie ju ühistransporti ei kasuta. Käisime läbi kõik templid ning vaatasime üle kõik olulisema, mida Lonely Planet soovitas. Üldiselt oli tegu ühe suht räpase ja igava suurlinnaga ( Mai Loog kndlasti vaidleb vastu aga selline mulje meil 6H jäi), kus siis üle 8 miljoni inimese ringi sebib. Tegime tiiru ka kaubanduses, mis oli muidugi meeeeletu kuid soovitud odavat tehnikat me ei leidnud. Ühe ägeda pargi leidsime ning seal pikutasime küll mõnuga kuid muid olulisi vaatamisväärsusi, mis hingetuks oleks võtnud, me ei märganud. Hääletasime Kuala Lumpuri ägedamaks ning see on juba küllaltki suur solvang!
Kell 19.30 väljus taas tuttavaks saanud rongijaamast rong mis meid Krabi poole viis ning öö rongis, mis seekord oli lihtsalt mõnusa aroomiga toaletruumi juures, võis alata. Olime rongi varunud taaskord head paremat ning rongijaamas dussiruumis pesemas käinud, nii et meie toolid nägid välja nagu ikka - märjad rätikud, banaanikotid, jogurtipudelid vedelesid igal pool ehk siis olime korralikult end taas sisse kolinud! Hommikuks jõudisime Suat Thanisse, kus meid kõiki bussidesse visati ning meie oma Krabisse meid toimetas. Taile omaselt ei viida valgeid inimesi bussijaama, nagu kohalikke vaid ikka kuhugi eriti kaugesse asuvasse spets "bussijaama", kust jala linna on pikk maa käia ing kust kohe saab mingeid questhousse promoda. Noh, me siis võtsime ühe ja mõne aja pärast tuli meie Pine Bungalow kauik meile järgi ning viis meid erarannaga bungalote juurde. Oooooojaaaaaa
Järgmised kaks päeva me lihtsalt ujusime, vedelesime, jalutasime rannas, sõime värskeid mereande, päevitasime, lugesime ja elasime oma imeilusat elu! Kolmandal päeva võtsime tripi saarte vahele ehk siis külalistemaja kalapaadiga seiklesime merel imeilusate "bondi"- saarte ehk siis Ko Hong saarestiku vahel ning ujusime lagunides ja snorgeldasime, kuni kohalik murjam jalga kõlgutas ja meid vahtis. Imeilus Tai!
Esmaspäeval pakkisime taas kotid ning otsustasime ka saari avastama minna. PhiPhi tundus väga turistikas, seega valisime Lanta ning pärast mõnetunnist seiklust sinna jõudsimegi. Kuskil "bussipeatuses" ( ja neid tehakse osavalt väga palju, ümberistumine on Tai spetsialiteet) määriti meile jäle mingi bungalo pähe ning saarele jõudes tuli jällegi üks kaubik vastu ning viis meid järjekorde uue "elukohani". Reisi lõpuks jõudsime siis turistipiirkondadesse ning need ööbimised ja elamised olid ikka kõige kallimad aga samas oli vaade ikkagi super ja me lihtsalt otsustasime viimast võtta. "Küll pärast saab!"
Lihvisime mõnuga oma päevitust, hullasime lainetes, jõime pangest kohalikke blended spirited, lasime endale imemõnusat masaazi rannal teha, sõime imemaitsvat Tai kööki värskete tuuniklade ja v'hkidega ning nautisime oma muretut elu, sest teadsime et võlanõudjad on lennujaamas vastas ning siis tuleb vastutama asuda!
Ning jõudiski, kui pidime hakkama tagasi tulema. Mingisuguste bussidega jõudsime Hat Yai'sse, kust läks rong Kuala Lumpuri. Loomulikult enam pileteid polnud, nii et ostsime piletid piirilinna ning otsustasime et vaatame sealt edas, kuidas saab! Kohalikust kaubandusest ostsime veel viimased suveniirid Tai viskit ja rongi endale head-paremat nagu sushi ning asusime loksuma Malaisia poole. Piiriületus läks hõlpsasti ning Malaisia poolt uuesti rongil pileteid ostes saime otse sama rongi peale, nii et imeline pseudoprobleemi Aasia oli ületrumbatud!
18.detsember jõudsime hommikul KL ning meie ameerika hostid võtsid meid kenasti vastu! Tegime mõned tunnid und ning läksime viimasele Aasia/jõulu/suveniiri shoppingule. Õhtul laotasime terve poiste elutoa oma asju täis ning üritasin kuidagi oma 50 kg asju 20 kg-se limiidiga koju tuua... Noh, ega see kerge ei olnud aga põhimõtteliselt võtsin osad asjad tahtejõuga kaasa ning hops, kuidagi selle nalja ära tegin!
Tagasilend oli imelik - Sri Lanka Airlines oli ülitore, Sri Lanka lennujaam täis arvuteid ja tasuta interneti ja kõik oli valutu ja lihtne. Aga...
.... seiklus oli läbi! Ma ei teadnud mis mind ees ootab (kuigi esmaspäevaks oli juba tööintervjuu) ning tegelikult oli hirmus kahju. Ja samas oli hirmus hea meel, et koju saab! Ja imelik oli üksi olla, sest kaks kuud olin saau iga oma mõtet arutada 24/7, nüüd aga olin üksi.
Ööl Londoni lennujaamas vahtisin lihtsalt suu ammuli lumhelbeid, nii ilusad olid! Ja vahelduseks oli külm hea kuigi +35st - 20 kraadisesse Eestisse tulla oli päris kummaline. Ja ülipruun välismaalane võeti Eesti tollis kohe ekstrakontrolli...
Sunday, October 31, 2010
Tai seiklused mõningase hilinemisega
Nüüd, kui peaaegu aasta on mööda läinud ja minu "maailm" turvaliselt eestlaslikuks muutunud on, otsustasin kokkuvõtte juhtunust ikkagi kirja panna ning "tulevastele põlvedele" selle ka talletada. Kui nüüd hästi läheb, siis saabuvad siia vahele ka pildid, mis siiani Triinu käes on ning vast mahutab kogu suure ettevõtmine ja reisivaev mingisuguste kõvemate kaante vahele ära ka. Vanaduses hea kätte võtta ja meenutada!
Kambodzast pidime siis lahkuma bussiga ehk siis sõitma Tai piirini ja seal edasi mingi muu bussi orgunnima. Küll saab! Maailma kõige lihtsam piiriületus turistisõbralikku Taisse ootas meid. Noh, kui kohale jõudsime, siis muidugi selgus, et ups, kõikide riikide kodankud ei saa piirilt viisad. Ning pärast mõningaid seletamist ja vaidlemist, kui olime kogemata ka teised kambodza viisad passi lasknud kleepida ning mille tolliametnikud juba ka välja olid jõudnud tõmmata, siis lihtsalt istusime piiritsooni maha, võtsime mõned õlled ning hakkasime Estrit ootama, kes omakorda Tai poolt tulema pidi. Läks ikka oma mitu tundi ja meie samal ajal üritasime teise käega piiritsooni kasiinodest ( jep, neid suuri lahmakaid oli päris palju just tsoonis) interneti leida ning endale siis lennupileteid orgunnida. Selgus et Tai piirilt saab viisasi küll ning 14 päevaks isegi tasuta aga vaid lennujaamadest riiki sisenedes.
Olime ikka mega kurjad! Lõpuks saabus Ester ning istusime kõik koos taaskord bussi, et tagasi Siem Reapi põrutada. Pilet oli muidugi pea topelt kallim, kui saabudes, mis meie harja veel punasemas ajas.
Õnneks saime samasse hotelli taas toa ning Estri võtsime ka kaissu ning jagasime muljeid. Ja siis käisime oma bussis tekitatud kahe sõbraga ehk siis viie kesti linna peal, proovisime taas õnneliku pitsat ning nautisime niisama imelist Siem Reapi, kuna piletid lennule Bangkoki olid meil juba hirmkalli raha eest ostetud! Ning järgmine päev kell 15.00 asusimegi teele lennujaama poole...
No lennujaamas läks nali muidugi edasi, sest seal nõuti meilt edasilennu piletit, kuna meil Tai viisat pole. Meil ju seda ei olnud ning jutustasime oma lugu, kuidas me ikkagi rongiga kavatseme riigist lahkuda. Lõpuks saime lennukile nii, et näitasime oma KL pileteid ehk siis Aasiast lahkumise pileteid ning pidime terve hunniku sularaha välja võtma pangaautomaadist, et tõestada, et jõume endale seda imelist Tai riiki lubada!
Lend läks ilusti, saime ausa süüa ning piiril ei olnud viisade saamisega ühtegi probleemi. Nüüd plaan oli jõuda 22.00 rongile, mis meid ööga Chang Maisse viiks ning hoolimata sellest et olime 4 h aega varunud maandumise ja rongi väljumise vahele, läks lõpus ikka nibin-nabin kiireks! Bangkoki sissesõit võttis oma 2- 2,5h vähemalt ning ei tea kas need ummikud on seal igapäevased või oli mingi eriline põhjus sellele meeletule liiklusdraamale.
Kuidagi siis leidsime rongijaama ning jõudsime ka pärast oma rohkem kui 24 h transport seiklust sinna avastamaks et pileteid sellele rongile üldse enam polegi ehk siis kõik on välja müüdud. Kuidagi sattusime rongijaama turismileti juurde oma rasket saatust rääkima ja uurisime juba hosteleid ja nutsime mõttes et peame siia õudsesse linna ööbima jääma, kuni ühel naisel hakkas meist kahju ning ta ütles et " läheb vaatab, mis teha annab". Ning kuidagi õnnestus nii et mõned hetked hiljem olime imelistel teise klassi magamisvaguni lavatsitel kõhuli, rong aeglaselt sõitu alustamas ning tore Tai gei reisisaatja meile õlut pähe määrimas. See maitses lihtsalt imeliselt arvestades olukorda!
Järgmiseks lõunaks jõudsime kauaoodatud Chang Maisse, millest olime oma reisi käigus nii palju kuulnud ning mis minule eriti apetiitne oli tundunud! Seda oli võrreldud imelise Luang Prabangiga ning sellised olid ka meie ootused! Oma suureks üllatuseks jõudsime põhja Tai pealinna ehk siis küllaltki suurde miljonilinna, millel aga oli imearmas madal, templeid täis vanalinn. Leidsime endale öömaja ning olime taaskord avastamist täis - uus riik, uued sõnad, mida tervituseks õppida, uued kombed ja reeglid! Esimese päeva veetsimegi avastamist nautides ja puhates.
Teine päev kujunes turismiatraktsioonidega tutvumiseks ning õhtupoolikul ootas ees Chang Mai au ja uhkus - ööturg, mida me samuti pikki silmi olime oodanu! Booose Moi!!!!!!! See oli lihtsalt meeletu... kahe tunniga jõudsime läbida võibolla veerandi ning seal oli kõike - ehteid, disainrõivaid, traditsioonilist käsitööd, geniaalseid puunikeridisi jnejne. Vahepeal väsisime ära ning leidsime ühe vahva aja, kus mõtlesime ühe õlle teha ning korra jalga puhata. Ajas aga mängis üks vahva austraalia bänd, nii et tegelikuses kujunesid meist kaks gruopit, kes tegid oma 5 õlut ja röökisid kõike kaasa laulda ning tantsida. Ning siis natuke purjakil peaga suundusime tagasi turule, et osta veel mõned elevanditega siidlipsud ja muud kaunid tooted, mis tol hetkel väga vajalikud tundusid!
Järgmisel hommikul olime plaaninud tõusta väga vara, et jõuda 7 bussi peale ning oma kauaoodatud elevante minna vaatama. Hommik ei olnud kerge, sest seda õlut me olime ikka joonud, selgus peavalu järgi. Ajasime end siis suure surmaga püsti ning rabasime tänavalt ühe tuktuk-i mis meid bussijaama kohale viis. Süsteem oli lihtne - astusime bussikontuktori juurde ning küsisime "elefant", tema vastas "elefant". Leidsime endale bussis kohad ning hakkasime ootama, sest selgus et buss väljub hoopis 7.30 :)
Igatahes läks sõit mingi hetk lahti ning mõne aja pärast tuli kontuktor ning teata "elefant". meie vastasime "elefant" ning hakkasime valmistuma. Buss peatus kiirtee ääres ning nüüdütles bussijuht "elefant". Oli aeg maha minna!
Tegu oli Elevantide hooldamiskeskusega, kus siis elevandid päevaks kokku tulid ning nendega tegeleti, nende eest hoolitseti ning kuhu kõik vigastatud elevandid paranema toodi. Ostsime piletid peatselt algavale show'le ning sisenesime pirakale territooriumile. Kui nüüd sisebussiga esnemispaika jõudsime, pandi meid maha ristmikul, kuhu elevandid just koos värskete mahuutidega jõudsid ehk siis meil õnnestus alustada jalutuskäiku jõeni koos 16 ülivahva ernevas suuruses- vanuses elevandiga ning kuna kohalikud hooldajad olid nii lahked siis saime elevante mõuga katsuda ja silitada! Ning mina tegin ühega ka londi peale musi. Oi, sealt tuli paha haisu...
Esimene etteaste oli jões nende pesu, mida siis verivärsked mahuutid nendega kaasa tegid ( mahuut on elevandi "õpetaja-juhendaja" ning hetkel oli alanud just uus 3 päevane kursus, mis siis koosnes valgetest turistdest elevantide seljas) ning see oli päris naljakas, sest elevandid ronisid ikka ülepea vette ning kükitasid ja pritsisid seal mõuga, vaesed hirmunud valgekesed turjal. Pärast saime neid veel mõnuga katsuda ning Triinu üritas neid eriti lähedalt pildistada - elevant puristas talle mõnuga terve londitäie vett näkku :)
Show ise oli suht igav aga elamuse saime "vannitamisest" ning ülejäänud aja hängisime territooriumil niisma ringi ning vaatasime "haiglat" ja "lastetuba" jms. Mingi hetk hulkusime tee äärde ning kuidagi õnnestus meil maateeäärses kohvikus üks kohvitav valge "cowboy" kinni saada, kes meid imeilusti linna ära viskas!
Õhtul leidsime taaskord mingi turukese, ilgema lahmaka taas kus polnud ei otsa ega äärt, ning võtsime ühe mõnusa jalamasaazi et hiljem üks korralik ülikallis steak süüa (isu oli selline) ning mõned õlled sees, magama kobida!
8.detsembril shoppasime veel "viimast" ja asusime lõunase rongiga tagasiteele Bangkoki poole. Sel korral mõnusaid magamisvaguneid saada polnud, kuigi käisime päev varem pileteid hankimas nii et pidime leppima II klassi istekohtadega, mis küll muidu on igati ok, kui välja arvata mingi hull tüüp, kes magas müts peas aken pärani, nii et kogu vagun külmetas. Ostime pudeli viskit ning jõime selle 3 hispaania ajakirjanikuga ära!
Hommikuks olime Bangkokis!
Kambodzast pidime siis lahkuma bussiga ehk siis sõitma Tai piirini ja seal edasi mingi muu bussi orgunnima. Küll saab! Maailma kõige lihtsam piiriületus turistisõbralikku Taisse ootas meid. Noh, kui kohale jõudsime, siis muidugi selgus, et ups, kõikide riikide kodankud ei saa piirilt viisad. Ning pärast mõningaid seletamist ja vaidlemist, kui olime kogemata ka teised kambodza viisad passi lasknud kleepida ning mille tolliametnikud juba ka välja olid jõudnud tõmmata, siis lihtsalt istusime piiritsooni maha, võtsime mõned õlled ning hakkasime Estrit ootama, kes omakorda Tai poolt tulema pidi. Läks ikka oma mitu tundi ja meie samal ajal üritasime teise käega piiritsooni kasiinodest ( jep, neid suuri lahmakaid oli päris palju just tsoonis) interneti leida ning endale siis lennupileteid orgunnida. Selgus et Tai piirilt saab viisasi küll ning 14 päevaks isegi tasuta aga vaid lennujaamadest riiki sisenedes.
Olime ikka mega kurjad! Lõpuks saabus Ester ning istusime kõik koos taaskord bussi, et tagasi Siem Reapi põrutada. Pilet oli muidugi pea topelt kallim, kui saabudes, mis meie harja veel punasemas ajas.
Õnneks saime samasse hotelli taas toa ning Estri võtsime ka kaissu ning jagasime muljeid. Ja siis käisime oma bussis tekitatud kahe sõbraga ehk siis viie kesti linna peal, proovisime taas õnneliku pitsat ning nautisime niisama imelist Siem Reapi, kuna piletid lennule Bangkoki olid meil juba hirmkalli raha eest ostetud! Ning järgmine päev kell 15.00 asusimegi teele lennujaama poole...
No lennujaamas läks nali muidugi edasi, sest seal nõuti meilt edasilennu piletit, kuna meil Tai viisat pole. Meil ju seda ei olnud ning jutustasime oma lugu, kuidas me ikkagi rongiga kavatseme riigist lahkuda. Lõpuks saime lennukile nii, et näitasime oma KL pileteid ehk siis Aasiast lahkumise pileteid ning pidime terve hunniku sularaha välja võtma pangaautomaadist, et tõestada, et jõume endale seda imelist Tai riiki lubada!
Lend läks ilusti, saime ausa süüa ning piiril ei olnud viisade saamisega ühtegi probleemi. Nüüd plaan oli jõuda 22.00 rongile, mis meid ööga Chang Maisse viiks ning hoolimata sellest et olime 4 h aega varunud maandumise ja rongi väljumise vahele, läks lõpus ikka nibin-nabin kiireks! Bangkoki sissesõit võttis oma 2- 2,5h vähemalt ning ei tea kas need ummikud on seal igapäevased või oli mingi eriline põhjus sellele meeletule liiklusdraamale.
Kuidagi siis leidsime rongijaama ning jõudsime ka pärast oma rohkem kui 24 h transport seiklust sinna avastamaks et pileteid sellele rongile üldse enam polegi ehk siis kõik on välja müüdud. Kuidagi sattusime rongijaama turismileti juurde oma rasket saatust rääkima ja uurisime juba hosteleid ja nutsime mõttes et peame siia õudsesse linna ööbima jääma, kuni ühel naisel hakkas meist kahju ning ta ütles et " läheb vaatab, mis teha annab". Ning kuidagi õnnestus nii et mõned hetked hiljem olime imelistel teise klassi magamisvaguni lavatsitel kõhuli, rong aeglaselt sõitu alustamas ning tore Tai gei reisisaatja meile õlut pähe määrimas. See maitses lihtsalt imeliselt arvestades olukorda!
Järgmiseks lõunaks jõudsime kauaoodatud Chang Maisse, millest olime oma reisi käigus nii palju kuulnud ning mis minule eriti apetiitne oli tundunud! Seda oli võrreldud imelise Luang Prabangiga ning sellised olid ka meie ootused! Oma suureks üllatuseks jõudsime põhja Tai pealinna ehk siis küllaltki suurde miljonilinna, millel aga oli imearmas madal, templeid täis vanalinn. Leidsime endale öömaja ning olime taaskord avastamist täis - uus riik, uued sõnad, mida tervituseks õppida, uued kombed ja reeglid! Esimese päeva veetsimegi avastamist nautides ja puhates.
Teine päev kujunes turismiatraktsioonidega tutvumiseks ning õhtupoolikul ootas ees Chang Mai au ja uhkus - ööturg, mida me samuti pikki silmi olime oodanu! Booose Moi!!!!!!! See oli lihtsalt meeletu... kahe tunniga jõudsime läbida võibolla veerandi ning seal oli kõike - ehteid, disainrõivaid, traditsioonilist käsitööd, geniaalseid puunikeridisi jnejne. Vahepeal väsisime ära ning leidsime ühe vahva aja, kus mõtlesime ühe õlle teha ning korra jalga puhata. Ajas aga mängis üks vahva austraalia bänd, nii et tegelikuses kujunesid meist kaks gruopit, kes tegid oma 5 õlut ja röökisid kõike kaasa laulda ning tantsida. Ning siis natuke purjakil peaga suundusime tagasi turule, et osta veel mõned elevanditega siidlipsud ja muud kaunid tooted, mis tol hetkel väga vajalikud tundusid!
Järgmisel hommikul olime plaaninud tõusta väga vara, et jõuda 7 bussi peale ning oma kauaoodatud elevante minna vaatama. Hommik ei olnud kerge, sest seda õlut me olime ikka joonud, selgus peavalu järgi. Ajasime end siis suure surmaga püsti ning rabasime tänavalt ühe tuktuk-i mis meid bussijaama kohale viis. Süsteem oli lihtne - astusime bussikontuktori juurde ning küsisime "elefant", tema vastas "elefant". Leidsime endale bussis kohad ning hakkasime ootama, sest selgus et buss väljub hoopis 7.30 :)
Igatahes läks sõit mingi hetk lahti ning mõne aja pärast tuli kontuktor ning teata "elefant". meie vastasime "elefant" ning hakkasime valmistuma. Buss peatus kiirtee ääres ning nüüdütles bussijuht "elefant". Oli aeg maha minna!
Tegu oli Elevantide hooldamiskeskusega, kus siis elevandid päevaks kokku tulid ning nendega tegeleti, nende eest hoolitseti ning kuhu kõik vigastatud elevandid paranema toodi. Ostsime piletid peatselt algavale show'le ning sisenesime pirakale territooriumile. Kui nüüd sisebussiga esnemispaika jõudsime, pandi meid maha ristmikul, kuhu elevandid just koos värskete mahuutidega jõudsid ehk siis meil õnnestus alustada jalutuskäiku jõeni koos 16 ülivahva ernevas suuruses- vanuses elevandiga ning kuna kohalikud hooldajad olid nii lahked siis saime elevante mõuga katsuda ja silitada! Ning mina tegin ühega ka londi peale musi. Oi, sealt tuli paha haisu...
Esimene etteaste oli jões nende pesu, mida siis verivärsked mahuutid nendega kaasa tegid ( mahuut on elevandi "õpetaja-juhendaja" ning hetkel oli alanud just uus 3 päevane kursus, mis siis koosnes valgetest turistdest elevantide seljas) ning see oli päris naljakas, sest elevandid ronisid ikka ülepea vette ning kükitasid ja pritsisid seal mõuga, vaesed hirmunud valgekesed turjal. Pärast saime neid veel mõnuga katsuda ning Triinu üritas neid eriti lähedalt pildistada - elevant puristas talle mõnuga terve londitäie vett näkku :)
Show ise oli suht igav aga elamuse saime "vannitamisest" ning ülejäänud aja hängisime territooriumil niisma ringi ning vaatasime "haiglat" ja "lastetuba" jms. Mingi hetk hulkusime tee äärde ning kuidagi õnnestus meil maateeäärses kohvikus üks kohvitav valge "cowboy" kinni saada, kes meid imeilusti linna ära viskas!
Õhtul leidsime taaskord mingi turukese, ilgema lahmaka taas kus polnud ei otsa ega äärt, ning võtsime ühe mõnusa jalamasaazi et hiljem üks korralik ülikallis steak süüa (isu oli selline) ning mõned õlled sees, magama kobida!
8.detsembril shoppasime veel "viimast" ja asusime lõunase rongiga tagasiteele Bangkoki poole. Sel korral mõnusaid magamisvaguneid saada polnud, kuigi käisime päev varem pileteid hankimas nii et pidime leppima II klassi istekohtadega, mis küll muidu on igati ok, kui välja arvata mingi hull tüüp, kes magas müts peas aken pärani, nii et kogu vagun külmetas. Ostime pudeli viskit ning jõime selle 3 hispaania ajakirjanikuga ära!
Hommikuks olime Bangkokis!
Saturday, December 5, 2009
K6hulahtisusega l2bi Kambodza!
Piiriyletus Kambodza ja Laose vahel, mida me ise hullult p6desime ja mille p2rast pabistasime, l2ks eriti valutult. Piirivalvurimehed pakkusid istet, tegid nalja meiega ja meie kulul (t2iesti tavaline on see muuseas meie jaoks, sest ainukeste valgete inimestena oleme pidevalt vestlusobjektiks!) ning p2rast 23 dollarit saime viisa passi ja 1 lisadollari v2lja k2ies ka templi, et riiki siseneda. Piiritsoonis oli mingisugune "bussi2rikas" meid endale bussi kaubelnud kalli raha eest ( no 10 dollarit kauplesime alla aga ikkagi maksime ilmselt hingehinda) ning umbes 30min p2rast motikatega kohale purjetamist olime juba minibussi litsutud koos teiste piiryletajatega ning algas 9h transportp2ev Phenom Penhi, Kamboodza 1,5 miljoni inimesega pealinna poole
Vahem2rkusena m2rgin veel huvilistele 2ra (Triinu k2skis!), et Kuala Lumpuris tegin endale vaksiini hepa A ja tyyfus ning rohkem kui poole odavamalt v6rreldes Eestiga, sain v2ga viisakas erakliinikus v2ga toreda Malaisia t2di juures sutsud tehtud! Ning 576kr sisse kuulus ka paberike, et mulle need n6elatorked tehtud on, nii et k6ik oli v2ga aus, odav ja viisakas! palavad tervitused arstit2dile ja 6ele!
Phenom Penhi j6udsime 21.30 paiku 66sel ja ilmselgelt saime aru, et tegu on ikka korraliku suurlinnaga, kus kohalikud hea meelega s66vad turiste. Kuna s22stureziim ei luba meil dollarikesi tuk-tukide peale raisata, matkasime oma kottidega (15kg ja 12kg - ma ei tea mis Triinul seal on???? Mul on mitu raamatut ja k6ik pesuasjad. Ma siiralt loodan et ta on kuldkangi igaks juhuks kaasa vedanud ja varsti selle v2lja v6tab!) mitu kvartalit et 66maja leida. Lonely Planet hirmutas meid 2ra juttudega, kuidas odavad hostelid v6ivad 66 jooksul v2ga l6busate tydrukute asutusteks muutuda ning loomulikult kahtlustasime meie, skeptikud igat kohta selles. L6puks saime aru, et j6e22rne armas Riverside on meie rahakottide jaoks liiga turistikas ning p2rast m6ningast kauplemist lasime tuk-tuk mehel end eemale sisemaa poole teise kylalistemaja rajooni viia. No n2ed siis, ikka s6idame nendega ka vahest ja see on siuke pidup2ev lastele - juuksed lehvivad tuules ja n2od on m6lemad naerul ;) Igatahes, sealt siis leidsime endale mingi koha, kiire duss ning ruttu esimesele kambodza 6llele ja 6htus66gile!
Laup2eval hommikul selgus t6siasi, et kui enne oli Triinul k6huprobleemid olnud, siis nyyd olin mina t2iesti l2bi ja siruli. Aga aega ei olnud raisata - olime otsustanud, et suurlinnad pole seekord meie rida, v2hemalt PP mitte, ning sealt p22semiseks oli vaja ruttu k6ik vaatamisv22rsused endasse neelata! P2rast m6ningast uimerdamist, mida me ikka vahest tunde suudame kuidagi teha, s6ime kiire hommikus66gi ning rentisime rattad! esimest korda tajusin, kui hea m6te oli olnud Ohtlike Harrastuste Kindlustus teha!! Emad-isad, te ei oleks elusees meid nende eelajalooliste ratastega, mille pidurdusteekond oli pea 10m, kuhugi Kagu-aasia hullumeelsesse liiklusesse lasknud :) OOooooo mai gaaad - nii s6idusuunad kui valgusfoorid olid kohustuslikud ning 2 reale mahtus 2 autot, seitse rollerit ja m6ned jalgratturid ka, ning kogu mass liikus vastavalt sellele, kui m6ni tuk-tuk v6i mootorratas jagas sama rada aga teistpidi. Alguses oli ikka p2ris hirmutav, aga kuna me kumbki ei tahtnud teisest kehvem olla, siis asusime aga vurama! No ja mina siis vuran teepeal oma k6huvalude ja -keeramistega ning ootamatult oli kell 12.30 saanud ehk siis k2es oli p2va k6ige palavam osa... blondiinid! Igatahes, tegime hunniku peatusi, j6ime liitrite kaupa vett ja Triinu t6i mulle jogurtit ning yleyldse oli asi meeldivast rattas6idust, nagu Lonely Planet seda nimetas, v2ga kaugel! Aga 12km hiljem olimegi kohal - Killing Fields'idel ehk siis 30 aastat tagasi toimunud Punase Khmeri revolutsiooni hirmsate tagaj2rgede - masshaudade - juures. Park ise nii kujundlikult meiega ei k6nelenud, kuid haakisime end yhele giidile sappa (paljud tegid seda, ta alustas 3 inimesega, l6puks oli meid 15) ning see tasus end igati 2ra. Siiani on osa haudu lahtikaevamata, arheoloogid ja antropoloogid on k6vasti t66d teinud ja enam v2hem kogu ala on l2bi t66tatud. K2isime sealses vastavatud muuseumis, vaatsime filmi ning jalutasime rusuvas aias haudade vahel, kus osadel teeradadel olid inimluud ja kondid n2ha, mis vihmaga aastast-aastasse ykshaaval maapinnale kerkisid! Veetsime seal paar m6tliku tundi ning asusime tagasi vurama et veel samal p2eval ka SI-21 vanglasse j6uda ja k6ik selle uskumatuna n2iva l2hiajaloo korraga l2bi elada. No v2ga kaugele me ei j6udnud, sest Triinu ratta kumm oli ootamatult tyhjaks saanud (ma koguaeg vaatasin tagant, et miks tema niimoodi punnib, mul on nii kerge s6ita) ning tee22rses garaazis pumpamine ei aidanud kuidagi. V6tsime siis tuktuki (j2lle :)) ning s6isime linna. Viisime rattad, saime tagastisraha k2tte ning sammusime m66da t2navaid, et ikka oma p2evakava l2bi teha. Ning j6udsimegi pool tundi enne ametliku sulgemist endise p6hikooli juurde, millest 1976 aastal oli endine munk, Pariisis 6ppinud ja hiljem ajalugu ning geograafiat ise koolis 6petanud Pol Pot teinud karmi reziimiga ylekuulamisvangla. See oli v2ga raske ja sygav kogemus - piinamisruumid oli j2etud nii nagu nad olid, vaid illustreerivad pildid seintele lisatud ning terve yks maja oli t2is ohvrite pilte - haritud kamboodza inimesi - kes kommunistlikule reziimile jalgu j2id ning masshaudadesse oma tee leidsid! No ei hakka detailidesse laskuma aga muuseum oli v2ga lihtne ja m6juv ning lihtsalt uskumatu! Olles v2sinud p2vast, kurnatud k6huh2dadest ning rusutud p2eval n2htud ajaloost l2ksime p2rast yht 6lut ja kerget 6htus66ki magama!
J2rgmine hommik pakkisime end kuidagi kokku, tegime linnas v2ikese jalutusk2igu ja saiase hommikus66gi, et k6ht kinni j22ks l6puks ;) ning enne kui arugi saime, avastasime end taas bussist teel Siem Reapi poole. S6it oli enamv2hem valutu ja 6htuks olimegi kohal. Mingi tuk-tuki mees rabas meid peale ja viis linna, leidsime kohe hotelli ja 22.00 olime 6lle taga restoranis ning vaatasime Lara Crofti seiklusi telekast! Millegip2rast vale osa - Angkor Wat on II osas!
J2rgsmie p2eva puhkasime, kogusime j6udu, m6nulesime turistikohvikutes ja nautisime nende koloniaalarhitektuuri. Ja nagu ikka, yritasime ka raamatuid lugeda aga sa on m6neti vaevaline olnnud kogu reisi v2ltel - kahel kanal on koguaeg midagi arutada! Igatahes valmistusime ning 1.detsember 2009 4.30 helises 2ratus, mis ajas meid voodist pysti, riided selga ning rattaid laenutama. Umbes 5 hommikul vurasime kottpimedate t2navate vahel ning 6-8km hiljem olime uhke Angkor Wat (ehk siis uhket 1000 p.Kr ehitatud templitekompleksi. m2rkus - samal ajal kui seal elas 1 000 000 inimest, elas Londonis 50 000) enda juures et seal p2ikeseloojangut vaadata. No miskit erilist seal nyyd ei olnud aga lohutasime end sellega, et saime v2hemalt vara ylesse! Ja j2rgmised 12 h veetsime ringi vurades erinevates templites, igal pool oma piletit n2idates, kuhu nad 5.30 hommikul ka meie uniste n2gudega pildid peale olid printinud. Me j6udisme j2relduseni, et yhest pikast p2evast on kyllalt, sest mingi hetk ikka tydinesime 2ra ja enam ei jaksanud seal seigelda. Aga Angkor ise oli minu lemmik ning triinule meeldis sadu n2gusi t2is Bayon,mis oli yleyldse v2ga vahva. Veel oli v2ga lahedaid ja pilte tegime ka mehiselt aga mis ma siin ikka neid ymber jutustada yritan. Vahepeal, kui 2ra v2sisime tegime l6una ja 6llepeatuse - isegi seal saime kaubelda - ning siis vurasime j2lle edasi. V6imas ja yks rohkemini s2ilinud oli loomulikult ennist mainitud Lara Crofti tempel, kus siis Tomb raider II filmitud on. Mulle meeldis see oma rohelisuse ehk siis hallituse p2rast ;) Yks m6nus korralik rattas6it tuli sellest p2evast ning arvestasime et yks 40km saime vist seljataha j2etud.
6htul tegime suure&6nneliku pitsa, s6ime kahe peale grillitud konna ning l2ksime 6nnelikult magama. Ning peab veel mainima, et kui Siem Reapi n6rgaks kyljeks on liigne turistidele orienteeritus,siis tugevaks kyljeks on odav 6llehind! v2ga m6istlik! Ja meie konna sain ka ise v2lja valida paari valmis marineeritud looma seast!
J2rgmisel hommikul olime kokku leppinud kohtingu ja s6iduhinna oma tuk-tuk juhiga ning kell 7 hommikul asusime teele, et natuke eemal asetsevat templit uurida, 70km linnast asuv Beng Malea oli meie sihtkoht. S6it sinna oli m6nus - istusime m6nusalt lahtises tuk-tukis, juuksed tuules lehvimas ning nautisin hommikut ja ymbritsevat saginat! Ning seda enam nautisin ma seda, kui Triinu pea Lonely Planteist v2lja t6stis ja kysis, et kas ma olen yldse j2lginud, kuhu see juht meid viib. Noh, pidin naeru p2rast s6idukist v2lja kukkuma!
Beng Malea oli suur ja v6imas, v6rreldes paljude teistega, mida n2gime eelmine p2ev. Ja saime m6nusalt ronida seal sees ja igasuguste v6lvide all jalutada, mis siiani h2sti s2ilinud olid. Ja kuidagi juhtus nii, et yks giid ronis meile ise teejuhiks ja n2itas meile igasugu radu. See oli ka ainuke tema funktsioon, sest inglise keelt ta ei osanud, nii et me oma klassikalist syvaintervjuud teostada ei saanud. Aga taaskord - eks pildid r22givad rohkem kui s6nad!
Ning j2rgmine p2ev pakkisme oma kotid taas sisse, saime odavad 4dollarised piletid piirile ning olime valmis oma Tai seikluseks...
Noh, sellest piiriyletusest sai muidugi oma seiklus, aga seda siis j2rgmine kord ;)
Vahem2rkusena m2rgin veel huvilistele 2ra (Triinu k2skis!), et Kuala Lumpuris tegin endale vaksiini hepa A ja tyyfus ning rohkem kui poole odavamalt v6rreldes Eestiga, sain v2ga viisakas erakliinikus v2ga toreda Malaisia t2di juures sutsud tehtud! Ning 576kr sisse kuulus ka paberike, et mulle need n6elatorked tehtud on, nii et k6ik oli v2ga aus, odav ja viisakas! palavad tervitused arstit2dile ja 6ele!
Phenom Penhi j6udsime 21.30 paiku 66sel ja ilmselgelt saime aru, et tegu on ikka korraliku suurlinnaga, kus kohalikud hea meelega s66vad turiste. Kuna s22stureziim ei luba meil dollarikesi tuk-tukide peale raisata, matkasime oma kottidega (15kg ja 12kg - ma ei tea mis Triinul seal on???? Mul on mitu raamatut ja k6ik pesuasjad. Ma siiralt loodan et ta on kuldkangi igaks juhuks kaasa vedanud ja varsti selle v2lja v6tab!) mitu kvartalit et 66maja leida. Lonely Planet hirmutas meid 2ra juttudega, kuidas odavad hostelid v6ivad 66 jooksul v2ga l6busate tydrukute asutusteks muutuda ning loomulikult kahtlustasime meie, skeptikud igat kohta selles. L6puks saime aru, et j6e22rne armas Riverside on meie rahakottide jaoks liiga turistikas ning p2rast m6ningast kauplemist lasime tuk-tuk mehel end eemale sisemaa poole teise kylalistemaja rajooni viia. No n2ed siis, ikka s6idame nendega ka vahest ja see on siuke pidup2ev lastele - juuksed lehvivad tuules ja n2od on m6lemad naerul ;) Igatahes, sealt siis leidsime endale mingi koha, kiire duss ning ruttu esimesele kambodza 6llele ja 6htus66gile!
Laup2eval hommikul selgus t6siasi, et kui enne oli Triinul k6huprobleemid olnud, siis nyyd olin mina t2iesti l2bi ja siruli. Aga aega ei olnud raisata - olime otsustanud, et suurlinnad pole seekord meie rida, v2hemalt PP mitte, ning sealt p22semiseks oli vaja ruttu k6ik vaatamisv22rsused endasse neelata! P2rast m6ningast uimerdamist, mida me ikka vahest tunde suudame kuidagi teha, s6ime kiire hommikus66gi ning rentisime rattad! esimest korda tajusin, kui hea m6te oli olnud Ohtlike Harrastuste Kindlustus teha!! Emad-isad, te ei oleks elusees meid nende eelajalooliste ratastega, mille pidurdusteekond oli pea 10m, kuhugi Kagu-aasia hullumeelsesse liiklusesse lasknud :) OOooooo mai gaaad - nii s6idusuunad kui valgusfoorid olid kohustuslikud ning 2 reale mahtus 2 autot, seitse rollerit ja m6ned jalgratturid ka, ning kogu mass liikus vastavalt sellele, kui m6ni tuk-tuk v6i mootorratas jagas sama rada aga teistpidi. Alguses oli ikka p2ris hirmutav, aga kuna me kumbki ei tahtnud teisest kehvem olla, siis asusime aga vurama! No ja mina siis vuran teepeal oma k6huvalude ja -keeramistega ning ootamatult oli kell 12.30 saanud ehk siis k2es oli p2va k6ige palavam osa... blondiinid! Igatahes, tegime hunniku peatusi, j6ime liitrite kaupa vett ja Triinu t6i mulle jogurtit ning yleyldse oli asi meeldivast rattas6idust, nagu Lonely Planet seda nimetas, v2ga kaugel! Aga 12km hiljem olimegi kohal - Killing Fields'idel ehk siis 30 aastat tagasi toimunud Punase Khmeri revolutsiooni hirmsate tagaj2rgede - masshaudade - juures. Park ise nii kujundlikult meiega ei k6nelenud, kuid haakisime end yhele giidile sappa (paljud tegid seda, ta alustas 3 inimesega, l6puks oli meid 15) ning see tasus end igati 2ra. Siiani on osa haudu lahtikaevamata, arheoloogid ja antropoloogid on k6vasti t66d teinud ja enam v2hem kogu ala on l2bi t66tatud. K2isime sealses vastavatud muuseumis, vaatsime filmi ning jalutasime rusuvas aias haudade vahel, kus osadel teeradadel olid inimluud ja kondid n2ha, mis vihmaga aastast-aastasse ykshaaval maapinnale kerkisid! Veetsime seal paar m6tliku tundi ning asusime tagasi vurama et veel samal p2eval ka SI-21 vanglasse j6uda ja k6ik selle uskumatuna n2iva l2hiajaloo korraga l2bi elada. No v2ga kaugele me ei j6udnud, sest Triinu ratta kumm oli ootamatult tyhjaks saanud (ma koguaeg vaatasin tagant, et miks tema niimoodi punnib, mul on nii kerge s6ita) ning tee22rses garaazis pumpamine ei aidanud kuidagi. V6tsime siis tuktuki (j2lle :)) ning s6isime linna. Viisime rattad, saime tagastisraha k2tte ning sammusime m66da t2navaid, et ikka oma p2evakava l2bi teha. Ning j6udsimegi pool tundi enne ametliku sulgemist endise p6hikooli juurde, millest 1976 aastal oli endine munk, Pariisis 6ppinud ja hiljem ajalugu ning geograafiat ise koolis 6petanud Pol Pot teinud karmi reziimiga ylekuulamisvangla. See oli v2ga raske ja sygav kogemus - piinamisruumid oli j2etud nii nagu nad olid, vaid illustreerivad pildid seintele lisatud ning terve yks maja oli t2is ohvrite pilte - haritud kamboodza inimesi - kes kommunistlikule reziimile jalgu j2id ning masshaudadesse oma tee leidsid! No ei hakka detailidesse laskuma aga muuseum oli v2ga lihtne ja m6juv ning lihtsalt uskumatu! Olles v2sinud p2vast, kurnatud k6huh2dadest ning rusutud p2eval n2htud ajaloost l2ksime p2rast yht 6lut ja kerget 6htus66ki magama!
J2rgmine hommik pakkisime end kuidagi kokku, tegime linnas v2ikese jalutusk2igu ja saiase hommikus66gi, et k6ht kinni j22ks l6puks ;) ning enne kui arugi saime, avastasime end taas bussist teel Siem Reapi poole. S6it oli enamv2hem valutu ja 6htuks olimegi kohal. Mingi tuk-tuki mees rabas meid peale ja viis linna, leidsime kohe hotelli ja 22.00 olime 6lle taga restoranis ning vaatasime Lara Crofti seiklusi telekast! Millegip2rast vale osa - Angkor Wat on II osas!
J2rgsmie p2eva puhkasime, kogusime j6udu, m6nulesime turistikohvikutes ja nautisime nende koloniaalarhitektuuri. Ja nagu ikka, yritasime ka raamatuid lugeda aga sa on m6neti vaevaline olnnud kogu reisi v2ltel - kahel kanal on koguaeg midagi arutada! Igatahes valmistusime ning 1.detsember 2009 4.30 helises 2ratus, mis ajas meid voodist pysti, riided selga ning rattaid laenutama. Umbes 5 hommikul vurasime kottpimedate t2navate vahel ning 6-8km hiljem olime uhke Angkor Wat (ehk siis uhket 1000 p.Kr ehitatud templitekompleksi. m2rkus - samal ajal kui seal elas 1 000 000 inimest, elas Londonis 50 000) enda juures et seal p2ikeseloojangut vaadata. No miskit erilist seal nyyd ei olnud aga lohutasime end sellega, et saime v2hemalt vara ylesse! Ja j2rgmised 12 h veetsime ringi vurades erinevates templites, igal pool oma piletit n2idates, kuhu nad 5.30 hommikul ka meie uniste n2gudega pildid peale olid printinud. Me j6udisme j2relduseni, et yhest pikast p2evast on kyllalt, sest mingi hetk ikka tydinesime 2ra ja enam ei jaksanud seal seigelda. Aga Angkor ise oli minu lemmik ning triinule meeldis sadu n2gusi t2is Bayon,mis oli yleyldse v2ga vahva. Veel oli v2ga lahedaid ja pilte tegime ka mehiselt aga mis ma siin ikka neid ymber jutustada yritan. Vahepeal, kui 2ra v2sisime tegime l6una ja 6llepeatuse - isegi seal saime kaubelda - ning siis vurasime j2lle edasi. V6imas ja yks rohkemini s2ilinud oli loomulikult ennist mainitud Lara Crofti tempel, kus siis Tomb raider II filmitud on. Mulle meeldis see oma rohelisuse ehk siis hallituse p2rast ;) Yks m6nus korralik rattas6it tuli sellest p2evast ning arvestasime et yks 40km saime vist seljataha j2etud.
6htul tegime suure&6nneliku pitsa, s6ime kahe peale grillitud konna ning l2ksime 6nnelikult magama. Ning peab veel mainima, et kui Siem Reapi n6rgaks kyljeks on liigne turistidele orienteeritus,siis tugevaks kyljeks on odav 6llehind! v2ga m6istlik! Ja meie konna sain ka ise v2lja valida paari valmis marineeritud looma seast!
J2rgmisel hommikul olime kokku leppinud kohtingu ja s6iduhinna oma tuk-tuk juhiga ning kell 7 hommikul asusime teele, et natuke eemal asetsevat templit uurida, 70km linnast asuv Beng Malea oli meie sihtkoht. S6it sinna oli m6nus - istusime m6nusalt lahtises tuk-tukis, juuksed tuules lehvimas ning nautisin hommikut ja ymbritsevat saginat! Ning seda enam nautisin ma seda, kui Triinu pea Lonely Planteist v2lja t6stis ja kysis, et kas ma olen yldse j2lginud, kuhu see juht meid viib. Noh, pidin naeru p2rast s6idukist v2lja kukkuma!
Beng Malea oli suur ja v6imas, v6rreldes paljude teistega, mida n2gime eelmine p2ev. Ja saime m6nusalt ronida seal sees ja igasuguste v6lvide all jalutada, mis siiani h2sti s2ilinud olid. Ja kuidagi juhtus nii, et yks giid ronis meile ise teejuhiks ja n2itas meile igasugu radu. See oli ka ainuke tema funktsioon, sest inglise keelt ta ei osanud, nii et me oma klassikalist syvaintervjuud teostada ei saanud. Aga taaskord - eks pildid r22givad rohkem kui s6nad!
Ning j2rgmine p2ev pakkisme oma kotid taas sisse, saime odavad 4dollarised piletid piirile ning olime valmis oma Tai seikluseks...
Noh, sellest piiriyletusest sai muidugi oma seiklus, aga seda siis j2rgmine kord ;)
Friday, November 27, 2009
Roosa 2mbriga l2bi ylej22nud kommunistliku Laose!
No tegelikult ei olnud mingeid nii uskumatuid p66rdeid, lihtsalt enamus linna ja kylalistemaju oli unne suikunud kui meie oma suurte seljakottidega sinna j6udsime. Ja siis me koputasime m6ndadele ustele ja uurisime m6nes teises kohas hindu ja ei olnud nagu miskit toredat. K6mpisime aga m66da j6e22rt edasi kuni j6udsime yhte vahvasse kylalistemajja kus keskel oli aiake ja 6llekylmkapp. k6ik nagu sobis aga kuna kell oli 2 saanud, polnud aga kedagi, kes meile infot annaks. 6nneks kolistasime ja r22kisime oma veidras keeles piisavalt k6vasti, et austraalane Sean ajas end 5 teki alt v2lja (ise hiljem r22kis, v2ga jahe 66 oli) ja juhtumisi oli tal ka v2ga armas tuba meile anda. P2rast pikka transpordip2eva ning 3 p2eva kylma vett kylmas pohjas oli soe duss nagu paradiis. Uni tuli magus!
J2rgmise p2va lihtsalt puhkasime - lugesime oma verandal v6rkkiiges, avastasime toredaid restorane ja magasime maitsvat l6unaund. Ning 2rgates tundsime, et on aeg avada mu austraaliast kaasaveetud veinipudel (mida ma siis 3 n2dalat kotis olin vedanud). Enne aga tegime linnapeal tiiru - kypsised, kyynlad, juust,bagettid ja mangod leidsime k6ik ylesse - ja kuigi oli plaanis veeta 6htu romantiliselt oma terrasil, veetsime selle Seani ja uk noormehe Kimi seltsis seal samas aiakeses ning jagasime oma head-paremat meeldiva vestluse eest. Ning veinipudeli ning m6ne 6lle edenedes leidsime ka rahategemis idee, ehk siis Seani lahkel loal s2ttisime j2rgmisel p2eval tema aia keskele ylesse oma telgi, et kui huvilisi on, seda 66majana v2lja rentida. Silti ei teinud ja sinna ilmselt meie plaan toppama j2i, sest keegi polnud 3 p2eva jooksul huvitatud. Aga proovida v6is...
Pyhap2eval rentisime rattad ning tegime vurades ymbruskonna kyladele ja m2gedele-koobastele tiiru peale. Allam2ge kylades olin ma p2ris kindlasti kyla kiireim rattur ja s22stu m6ttes ei maksnud me kohalike sildade yletamise eest, vaid ronisime ikka ise p6lvini veest l2bi rattad k2evangus. Palju kanu pidime alla ajama, sest nad olid t6esti rumalad ja kogu tee h6ikasime meid tervitavatele lastele oskuslikult "Sabaidee" vastu. Kohalikud on v2ga viisakad, s6bralikud ja tervitavad alati! Rattad viisime kella 18.00 tagasi nagu pidime, millele j2rgnes duss ja 6htus66k ning esimene 2mber, meie uus lemmik. Seal restoranis v6tsime roosa 2mbri laolao riisiviskit laimi ja sprite'ga. Ja veel yhe. Ja siis jalutasime linnapeal, kuni j6udsime bucket bar'i (spetsiaalsesse 2mbri baari) ning tegime yhe veel. 6nn naeratas meile, sest t2ringut veeretades sain 6, mis t2hendas tasuta seda sama suuremahulist kokteili ning p2rast seda otsustasime veel yhe teha :) Ja siis laulsimegi yle baari Kings of Lioni repertuaari ja rokkisime kella 01.00 ajal kodupoole. Sest p6hipidutsemise olime planeerinud pyhap2eva peale, et teha kurikuulsat "tubingut"!
Esmasp2eva hommikul siis peitsime passid ja rahakotid voodite alla ja raamatute vahele ning p2evitusriided seljas vantsisime uksest v2lja. Seanilt uurides kuidas v2rk k2ib ja kust tube (suuri kummir6ngaid, millega siis vees edasi liikuda ja hullata saab), selgitas tema et tegelikult on see raha raiskamine, sest j6e22rsetesse baaridesse saab ka niisama jalgsi ja kes see ikka seda tubingut seal teeb - raharaiskamine ja lisakoorem. Niisiis hoidsime 6lleraha kokku ja vantsisime niisama 6km m66da riigi suurimat maanteed kohaliku meelelahutuskeskusse. Sinna l2histele aga j2i orgaaniline kitsefarm igasuguste muude huvitatvate keskkokkas6bralike tegevustega, nii et k6igepealt uudistasime seal tunnikese ringi ning j2tsime pool oma kaasav6etud 2mbrirahast sinna Mulberry (?) tee ja v2rske kitsejuustu v6ileiva eest. N2mmN2mm.
No ja siis vantsisime tubima ehk istusime esimesse baari, v6tsime 2mbri laolaod millegagi ja vaatasime kymneid noori (et mitte 6elda lapsi, vanemad prouad arvasid) yle maailma raha maha joomas ja tantsimas. P2ris naljakas oli, kui arvestada et kell oli 15.00 p2eval. J2rgmine p2ev raha v2lja v6ttes, kuulsime kuidas kaks blondi piigat eelmise p2eva staaridest vaatasid oma pangakontosi ja arvasid, et oleks vaja emale helistada:)
P2v l2ks muidu oodatust valutumalt kui v2lja arvata, et maksime 2 h eest pea 100kr ja see et Triinu l6hkus oma prillid 2ra ning tagatipuks kaotas ka lahti tulnud sanga 2ra. Nyyd k2ib ta oma yhe sangaga disainprillidega;) Aga roosa 2mbri v6tisme j6ebaarist kyll kaasa, mis nyyd meiega kotis kaasas seikleb!
Ja siis avastasime end taas bussis... Vang Viengist 4h Vientiane (olime bussijaamas kohalikus s66gikohas pardimaksa ja riisi syyes t2ielik furoor) ... sealt 66buss (vooditega!!6htus66k,lutsukommi ja m2rjad r2tid hinna sees!! Saime kaisus magada, sest nii kitsas oli ja natuke kylmkapp ka sest nad on jube vaimustuses oma konditsioneeridest, aga meil olid magamiskotid) Paksesse. Ning 6 hommikul olimegi kohal, tegime hommikus66gi ja pidasime aru, et mis edasi! pakse ei olnud v2ga vaimustust pakkuv ja tuktuki mehed olid v2ga rahaahned, nii et j2tsime uhked kosed sel korral vaatamata (m6tlesime kyll ise rollerit rentida aga selgus et me kumbki ei oska s6ita ning triinu ei tahtnud isegi proovida. Moosisime mingi noore kuti laenutusest 2ra kes mulle proovida andis kuid p2rast seda kui otse vastassuunda tormasin ja peaaegu avarii tegin 3m jooksul, keeldus ta meile neid rentimast ;)). No mis siis ikka muud kui edasi ning v6tsime plaani hoopis omaaegse Laose kuningriigi keskuse Chmapasaki oma eel- Angkori aegsete Wat Phu templi j22nustega. Kimasime bussijaama, tegime kindlaks milline buss ja mis kell ning l2ksime turule nuudlisuppi s66ma ja 6lut jooma. Olime kohalikus s66gikohas t2ielik sensatsioon ;)
Champasak j2i poolele maale meile vajaliku piiri poole, nii et sobis ilusti plaani. ega me p2ris kindlad ei olnud, kuhu kaugele see buss meid viib, aga l2ks nii et isegi praamis6it oli hinna sees, sest omaaegne kuningriigi keskus asus yle Mekongi. No praamiks on seda natuke palju nimetatud, siuke ujuv laadismisild pigem suurte aukudega aga mahtusime k6ik 6-8 autoga tihedalt peale ja ylej22nud praam s6i ka korvikestega ringi k2ivatelt t2didelt ostetud nuudlisuppi aga meie loobusime, sest k6hud Mekongiks vist veel valmis pole. Kui praam randuma hakkas, pesid t2did n6ud Hiina poolt tulevas j6es (loe:kanalisatsioonis) 2ra, ning k6ik oli j2rgmiste s6itjate jaoks p6him6tteliselt valmis. Leidisme endale v2ga odava ja lihtsa kylalistemaja ning nautisime kylma yhisdussi m6nusi.
Champasak on t2nap2vaks pisike kyla, kus hiigelaegadest eriti midagi s2ilinud ei ole (peale koloniaalarhitektuuri peatat2aval) ja inglise keel on kyllaltki tundmatu ning p2rast 18.00 kylas kyll elektrit on, kuid kuna t2navavalgustus puudub on hirmus pime ja miljonid s22sed-muud lendurid ymbritsevad rippuvaid elektripirne. S66mas tasub k2ia enne pimedat yhes6naga, sest malaariapilved on p2ris hirmutavad ja hiljem sygelevad ;) J2rgmisel p2val rentisime rattad ning vurasime 10km eemal asuvatesse templi varemetsse, mis on igati v22rt kylastamist, kuna pool nendest asuvad m2e jalmil ja vaade v2ga vaikne, rahulik ja imelilus. Aga vast tasub enne Angkor Wati ikka minna, sest muidu v6ib mulje olematu olla ;) Veetsime p2va seal chillides, raamatuid lugedes, maailmaasju arutades ning siis kimasime tagasi 6llele ja korraks ka kyla ainukesse 3 arvutiga internetipunkti.
Ning reedel pakkisime varakult kompsud, maksime pisikese hoteeliarve ning h22letasime maha m66duva tuk-tuk bussi. Oli aeg edasi piiri poole liikuda ning selle p2va jooksul liikusime lausa 5 erineva transportvahendiga. TukTukbuss viis meid maante22rsesse kylla, kus plaanisime hommikut syya ning v6tsime alustuseks juba paki joogijogurtit, kui ootamatult peatus meie nina ees pooltyhi buss, kes kohe kaht valget seljakottidega tsikki n2hes kasutas v6imalust - kuhu minek, kohe viime :) Saime enamv2hem hinna kaubelda ning algas tee piiri poole. Buss peatus teepeal mitmetes turistikohtades ning mingi hetk teatasid bussimehed, et nyyd edasi l2heb teekond mootorratastega. No mis seal ikka - v2ikesed kohalikud onud v6tsid meie suured kotid jalgevahele, ise hyppasime taha pingile ning p6rutasime rolleritega piirile, kus p2rast dollari v2ljak2imist saime riigist lahkumis templi ning l6ppes meie kahen2dalane seiklus imevahvas Laoses!
I'll be back!
J2rgmise p2va lihtsalt puhkasime - lugesime oma verandal v6rkkiiges, avastasime toredaid restorane ja magasime maitsvat l6unaund. Ning 2rgates tundsime, et on aeg avada mu austraaliast kaasaveetud veinipudel (mida ma siis 3 n2dalat kotis olin vedanud). Enne aga tegime linnapeal tiiru - kypsised, kyynlad, juust,bagettid ja mangod leidsime k6ik ylesse - ja kuigi oli plaanis veeta 6htu romantiliselt oma terrasil, veetsime selle Seani ja uk noormehe Kimi seltsis seal samas aiakeses ning jagasime oma head-paremat meeldiva vestluse eest. Ning veinipudeli ning m6ne 6lle edenedes leidsime ka rahategemis idee, ehk siis Seani lahkel loal s2ttisime j2rgmisel p2eval tema aia keskele ylesse oma telgi, et kui huvilisi on, seda 66majana v2lja rentida. Silti ei teinud ja sinna ilmselt meie plaan toppama j2i, sest keegi polnud 3 p2eva jooksul huvitatud. Aga proovida v6is...
Pyhap2eval rentisime rattad ning tegime vurades ymbruskonna kyladele ja m2gedele-koobastele tiiru peale. Allam2ge kylades olin ma p2ris kindlasti kyla kiireim rattur ja s22stu m6ttes ei maksnud me kohalike sildade yletamise eest, vaid ronisime ikka ise p6lvini veest l2bi rattad k2evangus. Palju kanu pidime alla ajama, sest nad olid t6esti rumalad ja kogu tee h6ikasime meid tervitavatele lastele oskuslikult "Sabaidee" vastu. Kohalikud on v2ga viisakad, s6bralikud ja tervitavad alati! Rattad viisime kella 18.00 tagasi nagu pidime, millele j2rgnes duss ja 6htus66k ning esimene 2mber, meie uus lemmik. Seal restoranis v6tsime roosa 2mbri laolao riisiviskit laimi ja sprite'ga. Ja veel yhe. Ja siis jalutasime linnapeal, kuni j6udsime bucket bar'i (spetsiaalsesse 2mbri baari) ning tegime yhe veel. 6nn naeratas meile, sest t2ringut veeretades sain 6, mis t2hendas tasuta seda sama suuremahulist kokteili ning p2rast seda otsustasime veel yhe teha :) Ja siis laulsimegi yle baari Kings of Lioni repertuaari ja rokkisime kella 01.00 ajal kodupoole. Sest p6hipidutsemise olime planeerinud pyhap2eva peale, et teha kurikuulsat "tubingut"!
Esmasp2eva hommikul siis peitsime passid ja rahakotid voodite alla ja raamatute vahele ning p2evitusriided seljas vantsisime uksest v2lja. Seanilt uurides kuidas v2rk k2ib ja kust tube (suuri kummir6ngaid, millega siis vees edasi liikuda ja hullata saab), selgitas tema et tegelikult on see raha raiskamine, sest j6e22rsetesse baaridesse saab ka niisama jalgsi ja kes see ikka seda tubingut seal teeb - raharaiskamine ja lisakoorem. Niisiis hoidsime 6lleraha kokku ja vantsisime niisama 6km m66da riigi suurimat maanteed kohaliku meelelahutuskeskusse. Sinna l2histele aga j2i orgaaniline kitsefarm igasuguste muude huvitatvate keskkokkas6bralike tegevustega, nii et k6igepealt uudistasime seal tunnikese ringi ning j2tsime pool oma kaasav6etud 2mbrirahast sinna Mulberry (?) tee ja v2rske kitsejuustu v6ileiva eest. N2mmN2mm.
No ja siis vantsisime tubima ehk istusime esimesse baari, v6tsime 2mbri laolaod millegagi ja vaatasime kymneid noori (et mitte 6elda lapsi, vanemad prouad arvasid) yle maailma raha maha joomas ja tantsimas. P2ris naljakas oli, kui arvestada et kell oli 15.00 p2eval. J2rgmine p2ev raha v2lja v6ttes, kuulsime kuidas kaks blondi piigat eelmise p2eva staaridest vaatasid oma pangakontosi ja arvasid, et oleks vaja emale helistada:)
P2v l2ks muidu oodatust valutumalt kui v2lja arvata, et maksime 2 h eest pea 100kr ja see et Triinu l6hkus oma prillid 2ra ning tagatipuks kaotas ka lahti tulnud sanga 2ra. Nyyd k2ib ta oma yhe sangaga disainprillidega;) Aga roosa 2mbri v6tisme j6ebaarist kyll kaasa, mis nyyd meiega kotis kaasas seikleb!
Ja siis avastasime end taas bussis... Vang Viengist 4h Vientiane (olime bussijaamas kohalikus s66gikohas pardimaksa ja riisi syyes t2ielik furoor) ... sealt 66buss (vooditega!!6htus66k,lutsukommi ja m2rjad r2tid hinna sees!! Saime kaisus magada, sest nii kitsas oli ja natuke kylmkapp ka sest nad on jube vaimustuses oma konditsioneeridest, aga meil olid magamiskotid) Paksesse. Ning 6 hommikul olimegi kohal, tegime hommikus66gi ja pidasime aru, et mis edasi! pakse ei olnud v2ga vaimustust pakkuv ja tuktuki mehed olid v2ga rahaahned, nii et j2tsime uhked kosed sel korral vaatamata (m6tlesime kyll ise rollerit rentida aga selgus et me kumbki ei oska s6ita ning triinu ei tahtnud isegi proovida. Moosisime mingi noore kuti laenutusest 2ra kes mulle proovida andis kuid p2rast seda kui otse vastassuunda tormasin ja peaaegu avarii tegin 3m jooksul, keeldus ta meile neid rentimast ;)). No mis siis ikka muud kui edasi ning v6tsime plaani hoopis omaaegse Laose kuningriigi keskuse Chmapasaki oma eel- Angkori aegsete Wat Phu templi j22nustega. Kimasime bussijaama, tegime kindlaks milline buss ja mis kell ning l2ksime turule nuudlisuppi s66ma ja 6lut jooma. Olime kohalikus s66gikohas t2ielik sensatsioon ;)
Champasak j2i poolele maale meile vajaliku piiri poole, nii et sobis ilusti plaani. ega me p2ris kindlad ei olnud, kuhu kaugele see buss meid viib, aga l2ks nii et isegi praamis6it oli hinna sees, sest omaaegne kuningriigi keskus asus yle Mekongi. No praamiks on seda natuke palju nimetatud, siuke ujuv laadismisild pigem suurte aukudega aga mahtusime k6ik 6-8 autoga tihedalt peale ja ylej22nud praam s6i ka korvikestega ringi k2ivatelt t2didelt ostetud nuudlisuppi aga meie loobusime, sest k6hud Mekongiks vist veel valmis pole. Kui praam randuma hakkas, pesid t2did n6ud Hiina poolt tulevas j6es (loe:kanalisatsioonis) 2ra, ning k6ik oli j2rgmiste s6itjate jaoks p6him6tteliselt valmis. Leidisme endale v2ga odava ja lihtsa kylalistemaja ning nautisime kylma yhisdussi m6nusi.
Champasak on t2nap2vaks pisike kyla, kus hiigelaegadest eriti midagi s2ilinud ei ole (peale koloniaalarhitektuuri peatat2aval) ja inglise keel on kyllaltki tundmatu ning p2rast 18.00 kylas kyll elektrit on, kuid kuna t2navavalgustus puudub on hirmus pime ja miljonid s22sed-muud lendurid ymbritsevad rippuvaid elektripirne. S66mas tasub k2ia enne pimedat yhes6naga, sest malaariapilved on p2ris hirmutavad ja hiljem sygelevad ;) J2rgmisel p2val rentisime rattad ning vurasime 10km eemal asuvatesse templi varemetsse, mis on igati v22rt kylastamist, kuna pool nendest asuvad m2e jalmil ja vaade v2ga vaikne, rahulik ja imelilus. Aga vast tasub enne Angkor Wati ikka minna, sest muidu v6ib mulje olematu olla ;) Veetsime p2va seal chillides, raamatuid lugedes, maailmaasju arutades ning siis kimasime tagasi 6llele ja korraks ka kyla ainukesse 3 arvutiga internetipunkti.
Ning reedel pakkisime varakult kompsud, maksime pisikese hoteeliarve ning h22letasime maha m66duva tuk-tuk bussi. Oli aeg edasi piiri poole liikuda ning selle p2va jooksul liikusime lausa 5 erineva transportvahendiga. TukTukbuss viis meid maante22rsesse kylla, kus plaanisime hommikut syya ning v6tsime alustuseks juba paki joogijogurtit, kui ootamatult peatus meie nina ees pooltyhi buss, kes kohe kaht valget seljakottidega tsikki n2hes kasutas v6imalust - kuhu minek, kohe viime :) Saime enamv2hem hinna kaubelda ning algas tee piiri poole. Buss peatus teepeal mitmetes turistikohtades ning mingi hetk teatasid bussimehed, et nyyd edasi l2heb teekond mootorratastega. No mis seal ikka - v2ikesed kohalikud onud v6tsid meie suured kotid jalgevahele, ise hyppasime taha pingile ning p6rutasime rolleritega piirile, kus p2rast dollari v2ljak2imist saime riigist lahkumis templi ning l6ppes meie kahen2dalane seiklus imevahvas Laoses!
I'll be back!
Monday, November 23, 2009
Laos on SINU j2rgmine reisisihtkoht!
Tyhja sest malaisiast, Towerites k2isin 2ra ja 6lu oli jube kallis. LAOS on riik, millest on p6hjust r22kida, sest siin on t6esti v22ga tore!!
14.11 hommikul pealinna Vientiane j6udes saime kohe aru, et see koht on meile! Lennujaamast saime kohe viisad passi 30 dollari eest ning passikontrollis on oli v2ga vaimustunud mu passipiltidest, mis kaante vahel vedelesid. Punased juuksed on siin hitt ja mina olin "very beautiful". Lennujaamast marssisime oma uued kalamehe tyypi pyksid jalas (Triinul oranzid, minul hall-sinised) v2lja, k6ikidest taksodest m66da ja alustasime j6hkrad tingimispoliitikat! 5 dollarilt saime l6puks hinna 2-le ja nii alustasime oma esimest tuk-tuki s6itu pealinna poole!
Esimeseks peatuseks sai raamatupood, kust koopiamasina abil valminud Dan Browne ostsime ja yhe ameeriklase p2evikuvormis Laoseiklused samuti. Kuidagi on praeguseks hetkeks nii juhtunud, et oleme kahe peale 8 raamatut kokku ostnud ja vaeme neid nagu kaamlid, sest kohe kuidagi ei taha yhestki loobuda. Varsti saame osad l2bi, eks siis j2tame kuhugi j2rgmisetele... Teiseks ylesandeks oli leida 66maja ning Lonely Planeti soovituse abil me selle leidsime. Tagant j2rele m6eldes oli tegu ikka v2ga jubeda kohaga, mille eest me kyll v2ga palju ei maksnud aga ikka v2he ka ei maksnud. P2evad veetsime kohvikutes raamatud nautides, kohaliku 6llega tutvudes (BeerLao on suurep2rane ja hea hinnga 6lu, soovitused!!), masaazis k2ies ja maailmaasju arutades. M6nes Watis (ehk templis) k2isime ka ning hakkasime vaikselt reisiplaani paika panema! Ohtlike harrastuste kindlustuse tegime ka endale aga siiani oleme ikka v2ga lihtsat elu elanud ja ise niisama ringi jalutanud. Ning 15.novembri 6htul k6mpisime seljakotid seljas bussijaama (sest sealt on odavam osta pileteid kui reisiagentuuridest), 6eldes sadadele tuk-tukidele teepeal EI. Algas S22stureis ja ees ootas 9 tnnine 6ine bussis6it Luang Prabangi!
No muidugi sai sellest hoopis 12h, mis oli t2ielik naljanumber. Buss l2ks katki jaamast v2lja keerates ning paari kilomeetri p2rast ootas meid uus buss, kuhu siis maantee 22res ymber kolisime. Meie pidasime ikka imeilusti vastu sellel k22nulisel m2giteel ning profylaktika m6ttes olime enne ka ingveri tabletid sisse v6tnud, kuid m6ned kohalikud nii tugevad ei olnud. Minu vastasistmel olev mees veetis selle 500 km (12h jah?) oksendades oma sisikonda v2lja ja sama tegid m6ned teised. Seda tunde pealt kuulates otsustasime ingverit l2heduses hoida ja ka tulevikus ennetust66d teha enne pikemaid bussis6ite! Kohale j6udsime 8 hommikul ning siis suundusime oma bussist saadud uue s6brannaga ( hollandi tydrukuga kes yksi reisis, kuid enne 10 n2dalat malaisias vabatahtliku t66d teinud oli) hommikut s66ma ja 66maja jahile. V6tsime ta heaga kampa, sest nii oli odavam nii talle kui meile ja l6puks leidsime suht m6istliku hinna ja tasuta banaanidega kylalistemaja, kuhu koos sisse kolisime. Nautisime pesemism6nusi, pakkisime asjad lahti ning et mitte p2eva raisku lasta, asusime tegudele!
Esimeseks plaaniks sai 32km linnast v2ljas asuvat koske ja ujumiskohta kylastada. Rebisime t2navalt tuk-tuk juhi ning tegime kaupa - j6udsime kokkuleppele et leiame paar inimest veel ja saame hea hinnaga. Kohe t2navanurgalt h6ikasime endaga kaasa ameeriklanna Libby (kellega hollandi Suzanna p2rast Vietnamis edasi reisis) ning kuna p2rast m6ningast tiirutamist linnapeal juhil rohkem rahvast kaasa meelitada ei 6nnestunud, l2ks s6iduks. Kohapeal veetsime aega kose otsa ronides (mis v6ttis p2is l2bi), karusi taastuskeskuse aja tagant piiludes ja allikates supeldes ning kuidagi saime 3h sisustatud. Igatahes s6ime pargi ukse taga taignasse kypsetatud banaane ja Pau'd ( hiina lihaleib), tegime yhe kosutava 6lle ning s6itsime linnapoole tagasi.
Luang Prabang on v2ga armas v2ike turistilinnake,kus t2nu sellele on kyll k6ik natuke kallim kui pealinnas, kuid samas on v2ga uhke 66turg, kus kindlasti ringi uidata tasub! Sealt leidsime neljakesi ka vahva taimetoitlaste buffee, kus u 5kr s6ime m6nusalt k6hud nuudliroogasi t2is ning tutvusime just Burmast saabunud belgia paariga. Vahva 6htu, mille l6petasime kodus kohalikust samakaga mangokokteile tehes ja juttu r22kides.
J2rgmine p2ev magasime end m6nuga eelmise 66 bussi6udustest v2lja ning veetsime vihmase p2eva m66da erinevaid templeid jalutades ning Buddismiga tutvudes. Kuidagi leidsime ka vahva bambuse silla, kus juhtasid sildid yle silla asuva kyla poole ning seda otsustasime uudistama minna. Silda yletades saime jutule yhe noviitsiga (ehk munga6pilasega) imeilusas s2ravas oranzis mungaryys ning kuna ta ise v2ga tahtis meiega vestelda, siis tegime temaga p6him6tteliselt syvaintervjuu :) No ikka uudishimu sai kommetest korralikult v6itu! Ning 6htul kylastasime taas turgu, et silmaj22nud suveniiridega kaupa teha ning odavat buffeed kylastada. No kaup sai tehtud ja kuidagi nii l2ks et s66gilaua taga saime j2lle uued tuttavad - ameerika paar, kes juba pool aastat reisinud ja sama palju ees. No mis viga reisida, kui naispool perest oli elukutseline pokkerim2ngija, kes igal hommikul kohvitassi taga lisaraha teenis :) igatahes saime nendega m6nusalt jutule ning saatsime nad lausa koju, et neilt 3 lisaraamatut saada (no kuidas saab toredale lugemisvarale Ei 6elda :)). Ja juba oleme k6ik teepeal kohatud inimesed endale facebookis s6braks lisanud, sest kuidas muidu me neile eesti tuure korraldame. K6IK on tulemas :)
J2rgmine hommik 2rkasime varavara, et n2ha Laose linnakest hommikutoimetusi ehk peamiselt seda, kuidas s2ravoranzides ryydes mungad templitest alla linnat2navatele tulevad ja kohalikelt s66gikraami vastu v6tavad. Vaade oli iseenesest imeilus ja huvitav, kui ainult krt turiste poleks maailmas olemas :) !!!! Yhes6naga, hoolimata sellest, et k6ikide templite juures oli palve, hoida distantsi ja olla aupaklik, ronisid inimesed munkadele kylje alla ja teele ette et v2lgu neist pilti teha ja see oli 22rtult kole. Kohe nii 6udne et ma tahtsin p2ris mitmele minna 6lale koputama ja kombeid 6petada :) Aga vaade oli vahva - p2ikeset6usu saatel saabuvad hanereas mungad, kellel t2nval p6lvitavad elanikud bambusetopsikestesse riisi ja muud head-paremat poetavad!
Koju tagasi j6udes keerasime veel korraks magama, siis v6tsime viimas dussi, pakkisime kotid ja matkasime pisikese 1,5 inimese istekohaga tuktukiga, mille mootor meie ja meie raskuse all pidi peaaegu otsad andma, bussijaama poole, et s6ita yles p6hja ja t6eliste Laose kylade ja inimestega kohtuda! Buss ehk natuke suurem lahtine tuktuk juba ootas, kui kohale j6udisme, ning Triinu l2ks pileteid ostma ja mina uurima, kas ikka mahume, sest m6lemal pool olevad pingid olid t2is ja 10 inimest peal. V2ga naiivne meist, sest kokkuv2ttes istusime seal 22kesi ehk siis inimesed 3 suure apelsiini kasti otsas mis ka peale laaditi, suurte kottide otsas, p6randal, auto tagumise 22re peal ja peaaegu yksteise syles. Ning kombe kohaselt jagasime k6ike, mis kaasas oli - yks austria mees oli suure paki kypsiseid endale nosimiseks kaasa ostnud ning viisaka inimesena pakkus k6igile mis t2hendab et t6epoolest j2i talle endale kuidagi ka yks maitsmiseks. Igatahes 4h kihutasime, nii et tolmu lendas ning l6puks olimegi kohal olles teepeal hunniku reisijaid maha pannud ja peale v6tnud. Sealt edasi saime kohe endale laevale piletid, sest kylla kuhu plaanisime minna, sai ainult veeteed m66da. Tunnikese transportide vahel veetsime kylarestoranis (ja igas kylas neid on, t2histatud BeerLao kollase sildiga) stiky rice suues ning kella 16.30 j6udsime 4 suurt matratsit laevakatusel ja klaasvitriin pagasiks planeeritud Muang Ngoi Neua kylla. Olime t2iesti l2bi kylmunud, sest hetkel oli Laost tabanud 35 soojakraadi asemel vihmapilved ja jaheduslaine, nii et p2rast 66maja leidmist panime k6ige soojem riided selga, tegime kerge uinaku ning l2ksime kalda22rsesse restorani teed jooma, pardist valmistatud larpi s66ma ja raamatuid lugema. Viimast on 6htuti v6imalik teha 18.00-22.00 vahel, sest siis on kyla 6nnistatud elektriga!
J2rgmine p2ev tegime hommikused pannkoogid ja teed, vaatasime kohalikut turismihytist kaarti ning veetsime p2eva m66da kohalike kylateid ja riisip6lde jalutades ning eemal asuvaid kylasi uudistades. Vahepeal, kui palav hakkas, tegime restoranis maitsva 6lle (jah, ka seal kus keegi inglise keelt ei r22gi, on siiski restoranid) ning kui kylm hakkas otsisime p6uest pudeli sooja pipranapsu. Vaated oli vahvad - m2gede vahel riisip6llud, kyll vettinud ja kollased hetkel ning buffalo aiad kuhu ka m6ned korrad 2ra eksisime, m2gede otsas yksikud onnid ning r66msalt Sabaidee hyydvad lapsed ymberringi. Nii me selle 5h seal ringi myttasime, yksteist pildistasime ja maailma asju paika panime... 6htul maistev stiky rice ja kookosepiimaga wokitud juurviljad, tee ja raamat!
Kuna ilmad olid j2tkuvalt jahedad ja pipranapsu varu on siiski piiratud, otsustasime j2rgmine hommik tagasi alla l6unapoole tulema hakata. Kuna t2dil l2ks banaanipannkookidega niipalju aega, pidime paadist peaaegu maha j22ma. Reaalselt seda ohtu kyll pole, sest kui v2ljumisaeg on 9.30, siis t2hendab see, et laevamehed hakkavad sel ajal alles paadi poole liikuma. Sel hommikul oli natuke teisiti - laev oli puupysti turiste t2is, kuid meid mahutati sinna kuhja otsa kuidagi 2ra ning algaski meie transpordip2ev tagasi Luang Prapangi ning seal edasi 16.30 bussiga alla 150km enne Vientieni asuva turistilinnakese Vang Viengi poole. Pidime j6udma sinna 23.00 6htul ning arvestasime et saame sel kellaajal veel ilusti endale 66maja leida...
...kuid j6udsime kohale 1.20 hommikul, mis andis asjale hoopis uue p66rde :)
Hoian teid p6nevuses, kohtume peatselt!
Koju tagasi j6udes keerasime veel korraks magama, siis v6tsime viimas dussi, pakkisime kotid ja matkasime pisikese 1,5 inimese istekohaga tuktukiga, mille mootor meie ja meie raskuse all pidi peaaegu otsad andma, bussijaama poole, et s6ita yles p6hja ja t6eliste Laose kylade ja inimestega kohtuda! Buss ehk natuke suurem lahtine tuktuk juba ootas, kui kohale j6udisme, ning Triinu l2ks pileteid ostma ja mina uurima, kas ikka mahume, sest m6lemal pool olevad pingid olid t2is ja 10 inimest peal. V2ga naiivne meist, sest kokkuv2ttes istusime seal 22kesi ehk siis inimesed 3 suure apelsiini kasti otsas mis ka peale laaditi, suurte kottide otsas, p6randal, auto tagumise 22re peal ja peaaegu yksteise syles. Ning kombe kohaselt jagasime k6ike, mis kaasas oli - yks austria mees oli suure paki kypsiseid endale nosimiseks kaasa ostnud ning viisaka inimesena pakkus k6igile mis t2hendab et t6epoolest j2i talle endale kuidagi ka yks maitsmiseks. Igatahes 4h kihutasime, nii et tolmu lendas ning l6puks olimegi kohal olles teepeal hunniku reisijaid maha pannud ja peale v6tnud. Sealt edasi saime kohe endale laevale piletid, sest kylla kuhu plaanisime minna, sai ainult veeteed m66da. Tunnikese transportide vahel veetsime kylarestoranis (ja igas kylas neid on, t2histatud BeerLao kollase sildiga) stiky rice suues ning kella 16.30 j6udsime 4 suurt matratsit laevakatusel ja klaasvitriin pagasiks planeeritud Muang Ngoi Neua kylla. Olime t2iesti l2bi kylmunud, sest hetkel oli Laost tabanud 35 soojakraadi asemel vihmapilved ja jaheduslaine, nii et p2rast 66maja leidmist panime k6ige soojem riided selga, tegime kerge uinaku ning l2ksime kalda22rsesse restorani teed jooma, pardist valmistatud larpi s66ma ja raamatuid lugema. Viimast on 6htuti v6imalik teha 18.00-22.00 vahel, sest siis on kyla 6nnistatud elektriga!
J2rgmine p2ev tegime hommikused pannkoogid ja teed, vaatasime kohalikut turismihytist kaarti ning veetsime p2eva m66da kohalike kylateid ja riisip6lde jalutades ning eemal asuvaid kylasi uudistades. Vahepeal, kui palav hakkas, tegime restoranis maitsva 6lle (jah, ka seal kus keegi inglise keelt ei r22gi, on siiski restoranid) ning kui kylm hakkas otsisime p6uest pudeli sooja pipranapsu. Vaated oli vahvad - m2gede vahel riisip6llud, kyll vettinud ja kollased hetkel ning buffalo aiad kuhu ka m6ned korrad 2ra eksisime, m2gede otsas yksikud onnid ning r66msalt Sabaidee hyydvad lapsed ymberringi. Nii me selle 5h seal ringi myttasime, yksteist pildistasime ja maailma asju paika panime... 6htul maistev stiky rice ja kookosepiimaga wokitud juurviljad, tee ja raamat!
Kuna ilmad olid j2tkuvalt jahedad ja pipranapsu varu on siiski piiratud, otsustasime j2rgmine hommik tagasi alla l6unapoole tulema hakata. Kuna t2dil l2ks banaanipannkookidega niipalju aega, pidime paadist peaaegu maha j22ma. Reaalselt seda ohtu kyll pole, sest kui v2ljumisaeg on 9.30, siis t2hendab see, et laevamehed hakkavad sel ajal alles paadi poole liikuma. Sel hommikul oli natuke teisiti - laev oli puupysti turiste t2is, kuid meid mahutati sinna kuhja otsa kuidagi 2ra ning algaski meie transpordip2ev tagasi Luang Prapangi ning seal edasi 16.30 bussiga alla 150km enne Vientieni asuva turistilinnakese Vang Viengi poole. Pidime j6udma sinna 23.00 6htul ning arvestasime et saame sel kellaajal veel ilusti endale 66maja leida...
...kuid j6udsime kohale 1.20 hommikul, mis andis asjale hoopis uue p66rde :)
Hoian teid p6nevuses, kohtume peatselt!
Wednesday, November 11, 2009
Singapur avastatud, ees Laos,Kamboodza,Tai ja Malaisia vihmametsad
Singapur oli imeline vahemaandumine v2ga turvalise ja uinutava austraalia ja p6neva aasia vahel - kesklinn oli v2ga l22nelik ja kohati valgeid inimesi rohkem ning 22reosad piisavalt r2pased ja "aasialikud".Nagu filmis noh!
Lend j6udis 4.novembri 6htul kell 21.00 ja esimese asjana lennujaamas n2gin prantslasest t66kaaslast darwini p2evilt. No maailm on v2ike!!! Vahetasin natuke raha, kasutasin Singapuri imelihtsat ja imeodavat ja imepuhast Yhistransporti ning s6itsin peatusse, kus teadsin oma hosteli olevat. No ma t6esti ei tea, mis kehaosaga ma m6tlesin - olin internetis endale koha bookinud, kuid kinnitust polnud mailile saanud, niisiis ei olnud ka aadressi yles kirjutanud, nii ma siis avastadin end sealt peatusest kell 22.30. T2ielik lammas, kimasin siis oma kohvrite ja ylej22nud 3 kotiga ringi, tilkudes higist ja yritasin meenutada kus see seal kaardil asus jne. P2rast seda kui olin kvartalile 3 tiiru peale teinud, vastas 6de l6puks s6numile ja sain aadressi. Kimasin siis sinna, oma higihaisu uppudes ja j6udsin 23.30 kohale. Loomulikult ei olnud nad mu reserveeringut saanud ja loomulikult ei olnud neil odavamas neljakohalises toas kohti (hiljem n2gin kuidas yks selline oli t2esti tyhi!!!!), nii et pidin kahesesse tuppa kolima yhe hiina naisterahva juurde, kes p2riselt elas seal aknata toas ja keetis oma imelikke oa-herne-mingiasjaveel leotisi seal. Viskasin siis oma asjad sinna, pakkisin seljakotti vajalikuma kraami (t2nud Megile koti eest, super kasulik-asjalik) ning l2ksin ymbruskonda vett ostma ja tujama ning r22kisin emaga 30min l2bi skype juttu (v2ga oluline fakt). Umbkeelne hiinlanna j2i meiki tegema ning ma olin p2ris kindel et tema jaoks oli aeg t66le minna. Kuid umbes tund hiljem tagasi minnes ta siiski magas ning meie kehakeele vestlustest tuli v2lja et ta oli Singapuris mingit "managmenti" asja 6ppimas ning p2evad l2bi veetis ta toas vihikuid ymber kirjutades. No p2ris frukt oli ta ikka!
J2rgnevad kaks p2eva tujasin linnas ringi, nii et jalad krambis, sest ega ma ju yhistranspordi peale raha ja aega ei taha kulutada vaid ikka igale poole ise... ja siis p2rast j2lle ei j6ua 2ra kirjuda, kuidas Marjal s22remarjad valutavad jne. K2isin vaaterattaga s6itmas ja k6iki ilusaid brittide ehitatud maju vaatamas. Loomulikult k2isin ka linna symboli merel6vi juures ning vaatasin siis t6tt loomaga, keda Sumatra print sellel saarel n2gi ning mille p6hjal otsustas et sinna tuleks rajada linn. Istusin maha, puhkasin jalga ja nautisin vaadet, kui j2rsku yks malaisia-indoneesi-kuskilt sealt p2rit turisimigrupist vanem t2di arvas et v6iks valge suure naisega pilti teha. Ja nii ta l2ks, et sajandeid pildistatud l6vi kaotas oma t2helepanu ning mina v2hemalt 10 inimese fotoalbumisse j2lle p22sesin (olde aegadest olen kindlasti juba miljonis, kogenud fotomodell)!
J2rgmise p2eva hommikupooliku veetsin paperiasju ajades ehk siis dokumentidest kinnitatud koopiaid tehes, et oma maksuasju asutraalias ajama hakata. Sain muidugi shoki, sest maksin yle 500kr nende eest ning kahjuks ei j22nud see p2eva ainukeseks finantsshokiks. Ylej22nud p2rastl6una veetsin Orchard roudil ehk kohalikus kaubanduspiirkonnas ringi liikudes. No mmaammmmma miiaaa.... mina oma teadmatuses ja lonely planeti puudulikuses m6tlesin et tegu on sellise turu tyypi kauabdnust2navaga agaaga v2ga vale arusaam. Natuke oli putkakesi ka, aga kujutage nyyd ette kui korrutate Viru keskuse 4ga, lisate kaks sama suurt keldrikorrust ning panete selliseid kaubamaju 6 tykki m6lemale poole t2navat ning palmis ja pirakad j6ulukanistused ning Hiltonid sinna vahele! Umbes selline oli see pilt, mida n2gin kui paar minutit p2rast rongilt maha astumist toibusin ja n2gemisv6ime tagasi sain! Igatahes, t2helepanu k6ik shopahoolikud - see on teie linn! v6i siis ei ole, kui v66rutusravil olete aga iga rongipautuse kohale on ehitatud kaubamaja ning kui teile Orchardi esimese kaubamaja m6nes poes midagi silma j2i ja meelest 2ra ei l2he, saate selle j2rgmisest selle siiski endale soetada. v6i kui seal teie numbrit pole, siis 2rge muretsega j2rgmises kindlasti on!!! 6htu l6petasin Singapur Riveri 22res yhes turisti restoranis konnajalgu syyes (ja sisseviskaja lubas 20% allahindlust) ning ilusat vaadet nautides, endal syda samal ajal arve p2rast verd tilkudes. Aga ei...arve ei olnud selle s66maaja suurim shokk... keset maistvaid konnajalgu ja vahvat raamatut Botswana naisdetektiividest saabus minu telefoni m66da imeilusat tuledes j6ekallast s6num s6bralt EMT, et mulle on u 1200kr suurune vahearve koostatud (ja mitu korda kalendrit kontrollides sai selgeks et siis 6 p2eva eest). M6tlesin ka m6tlesin ja siis j2gasin lahti, et ema enam SKYPEst helistada ei saa - mina maksin 30kr minut vahe!!! T2ielik krahh p2ev!!! Ja siis saabus 6uduste 66, kuna m6tlesin oma stressi m6tteid ja arvutasin reisirahasi ning und kuidagi ei tuknud. Hiinlannal vist ka mitte sel 66l, sest peale selle et ta krooksus ja peeretas nagu igal 66l (norskamist siis seekord 6nneks polnud) l2ks tal sel 66l kaks korda k6ht tyhjaks, kui ta oma keeduaparaadi sisse lylitas ja oma suurep2rasel l6hnava leotise yles soojendas. Ning p2rast maitsvat k6hut2it oli v2ga m2nus oma s2rmi ja varbaid ja muid konte raksutada! Elagu! Pluss mul oli t2ielik paranoia et ta tahtis sel 66l mu rahakotti ja passi 2ra varastada :)
Laup2eva veetsin stressates ja raha kokku hoides - paistes jalgu puhates Singapuri botaanika ajas. Murul pikali, lugesin raamatut ja kuulasin j2rve 22res helikojas harjutavaid ooperilauljaid. vahepeal jalutasin ringi ja siis j2lle m6nulesin p2ikese k2es! Ning orhidee ajas k2isin, imeilusaid orhideesi vaatamas! Soovitan!
Pyhap2eval siis tujasin veel m66da linna, kuhu polnud j6udnud ja s6itsin sadamasse, kus kaubanduskeksuse terrassil v6tsin suure tassi head kohvi ja kooki ning lugesin oma raamatu l6puni! Ning siis ostsin monoraili pileti ning s6itsin yle mere Sentosa saarele, mis on siis kohalik meelelahutuskeskus. Saar on t2is teemaparke ja Singapuri teemalisi erinevaid atraktsioone ja muuseumi tyypi asutusi. Mina neid kalli raha eest kylastada ei raatsinud, kuid kui j2rgmine kord seda teha peaksin otsustama on juba v6imlus kylastada ylisuurt kasiinot ja Universial Studio teemaparki, mis peaksid valmima aastaks 2010. Ka on seal teisel pool saart rannad, kus saab rentida toole ja juua kokteili v6i niisama ilma nendetada odavalt liival peesitada. Vaade on merele. merele kus on korraga kymneid suuri kaubalaevu ja tankreid, mis k6ik seda vett reostavad, samal ajal kui su lapsed seal hullavad. Lonkisin seal saarekesel ringi ning lahkusin just ajal, kui hakkas etendus Sounds of the Sea, mis on saare hetkene hittoode ehk kokkuv6tvalt "kalamuusikal".
Ja siis lonkisin koju, et veel viimast korda pesu pesta ja kohver v2ga osavalt pakkida, sest j2rgmine p2ev oli j2lle lennata vaja.... kust ma peaagu pidin maha j22ma. Ja mina ei olnud v2ga syydi, AirAsia j2rjeorrad olid niiii pikad ning kuigi pilet k2skis kohal olla v2hemalt 45min enne, olin ma kyll tunnike varem, pidin ikka toredaid inimesi otsima, et vahele trygida. See napilt tehtud, ootasin sada aastat passij2rjekorras ja siis kimasin jooksuga oma v2ravasse. Of course ei olnud lennukidki veel ees, nagu odavlennule kohane aga kellaajaliselt j6udsin ikka ylinapilt. loodame et 6ppisin l6puks ja j2rgmine kord 9mis on siis juba sel laup2eval) olen targem! Aga kohvriga petsin j2lle 2ra, 21,8kg :)
Kuala Lumpurist vast j2rgmine korda aga infoks niipalju, et kuna meie yks t66taja estres sattus samal p2eval KL tulema, orgunnis ta meile selliselt lehelt nagu couchsurfing.com 66maja ning mina, p2ev varem siis olin esimene neiu kohal. Tegu siis kahe ameerika kutiga, kes siin heategevusorganisatsioonis t66tavad ja suures firmamakstavas korteris elavad, kust meile on nyyd yks tuba ja yks vannituba eraldatud. Ka on nad palju siin piirkonnas reisinud, nii et h2id n6uandeid saame s66gi alla ja peale. Aga ameerikalsed on ikka natuke beebid...
Eile k2isime Petrona Towered vaatamas, ikka yliilusad, eriti pimedas ning kogemata vedas meil, nii et saime ka ylesse keskmisele sillale s6ita. tavaliselt seisavad inimesed j2rjekorras hommikul 8.30-10.30 et saada p22su, mis on kyll tasuta kuid komplitseeritud, siis meie l2ksime lihtsalt asja uurima ja juhuslikult kuidagi moodi saime kohe :) Ning suursyndumus ka - olen nyyd vaksineeritus ja umbes poole odavamalt kui eestis. Hepa A ja k6hutyyfus mind ei murrra!! Kyll aga 6llrhinnad, mis on moslemiriigis ikka r66gatud! Kuid 6nneks ostsime piletid laup2eva hommikuks, mil lennuk viib meid siit Laosesse Vientianesse, kust siis vaikselt hakkame allapoole tulema l2bi kambodza. Nende kahe riigi peale plaanime umbes 2 n2dalat koos igasuguste m2gede ja j6gede ja templitega. Edasi novembri l6pust kaks n2dalat p6hja Taid ja l6una Tai saari ja randu ning siis viimane n2dal u 12-17.12 malaisia vihmametsad ja muud ilusad paigad. Ning 18.detsembri hommik tahaks kohal olla Kl, et asjad yritada kuidagi kokku pakkida ning kodupoole tulema tulla!
Eks paistab kuidas kirjutada saan aga seniks - kohtumiseni!
Lend j6udis 4.novembri 6htul kell 21.00 ja esimese asjana lennujaamas n2gin prantslasest t66kaaslast darwini p2evilt. No maailm on v2ike!!! Vahetasin natuke raha, kasutasin Singapuri imelihtsat ja imeodavat ja imepuhast Yhistransporti ning s6itsin peatusse, kus teadsin oma hosteli olevat. No ma t6esti ei tea, mis kehaosaga ma m6tlesin - olin internetis endale koha bookinud, kuid kinnitust polnud mailile saanud, niisiis ei olnud ka aadressi yles kirjutanud, nii ma siis avastadin end sealt peatusest kell 22.30. T2ielik lammas, kimasin siis oma kohvrite ja ylej22nud 3 kotiga ringi, tilkudes higist ja yritasin meenutada kus see seal kaardil asus jne. P2rast seda kui olin kvartalile 3 tiiru peale teinud, vastas 6de l6puks s6numile ja sain aadressi. Kimasin siis sinna, oma higihaisu uppudes ja j6udsin 23.30 kohale. Loomulikult ei olnud nad mu reserveeringut saanud ja loomulikult ei olnud neil odavamas neljakohalises toas kohti (hiljem n2gin kuidas yks selline oli t2esti tyhi!!!!), nii et pidin kahesesse tuppa kolima yhe hiina naisterahva juurde, kes p2riselt elas seal aknata toas ja keetis oma imelikke oa-herne-mingiasjaveel leotisi seal. Viskasin siis oma asjad sinna, pakkisin seljakotti vajalikuma kraami (t2nud Megile koti eest, super kasulik-asjalik) ning l2ksin ymbruskonda vett ostma ja tujama ning r22kisin emaga 30min l2bi skype juttu (v2ga oluline fakt). Umbkeelne hiinlanna j2i meiki tegema ning ma olin p2ris kindel et tema jaoks oli aeg t66le minna. Kuid umbes tund hiljem tagasi minnes ta siiski magas ning meie kehakeele vestlustest tuli v2lja et ta oli Singapuris mingit "managmenti" asja 6ppimas ning p2evad l2bi veetis ta toas vihikuid ymber kirjutades. No p2ris frukt oli ta ikka!
J2rgnevad kaks p2eva tujasin linnas ringi, nii et jalad krambis, sest ega ma ju yhistranspordi peale raha ja aega ei taha kulutada vaid ikka igale poole ise... ja siis p2rast j2lle ei j6ua 2ra kirjuda, kuidas Marjal s22remarjad valutavad jne. K2isin vaaterattaga s6itmas ja k6iki ilusaid brittide ehitatud maju vaatamas. Loomulikult k2isin ka linna symboli merel6vi juures ning vaatasin siis t6tt loomaga, keda Sumatra print sellel saarel n2gi ning mille p6hjal otsustas et sinna tuleks rajada linn. Istusin maha, puhkasin jalga ja nautisin vaadet, kui j2rsku yks malaisia-indoneesi-kuskilt sealt p2rit turisimigrupist vanem t2di arvas et v6iks valge suure naisega pilti teha. Ja nii ta l2ks, et sajandeid pildistatud l6vi kaotas oma t2helepanu ning mina v2hemalt 10 inimese fotoalbumisse j2lle p22sesin (olde aegadest olen kindlasti juba miljonis, kogenud fotomodell)!
J2rgmise p2eva hommikupooliku veetsin paperiasju ajades ehk siis dokumentidest kinnitatud koopiaid tehes, et oma maksuasju asutraalias ajama hakata. Sain muidugi shoki, sest maksin yle 500kr nende eest ning kahjuks ei j22nud see p2eva ainukeseks finantsshokiks. Ylej22nud p2rastl6una veetsin Orchard roudil ehk kohalikus kaubanduspiirkonnas ringi liikudes. No mmaammmmma miiaaa.... mina oma teadmatuses ja lonely planeti puudulikuses m6tlesin et tegu on sellise turu tyypi kauabdnust2navaga agaaga v2ga vale arusaam. Natuke oli putkakesi ka, aga kujutage nyyd ette kui korrutate Viru keskuse 4ga, lisate kaks sama suurt keldrikorrust ning panete selliseid kaubamaju 6 tykki m6lemale poole t2navat ning palmis ja pirakad j6ulukanistused ning Hiltonid sinna vahele! Umbes selline oli see pilt, mida n2gin kui paar minutit p2rast rongilt maha astumist toibusin ja n2gemisv6ime tagasi sain! Igatahes, t2helepanu k6ik shopahoolikud - see on teie linn! v6i siis ei ole, kui v66rutusravil olete aga iga rongipautuse kohale on ehitatud kaubamaja ning kui teile Orchardi esimese kaubamaja m6nes poes midagi silma j2i ja meelest 2ra ei l2he, saate selle j2rgmisest selle siiski endale soetada. v6i kui seal teie numbrit pole, siis 2rge muretsega j2rgmises kindlasti on!!! 6htu l6petasin Singapur Riveri 22res yhes turisti restoranis konnajalgu syyes (ja sisseviskaja lubas 20% allahindlust) ning ilusat vaadet nautides, endal syda samal ajal arve p2rast verd tilkudes. Aga ei...arve ei olnud selle s66maaja suurim shokk... keset maistvaid konnajalgu ja vahvat raamatut Botswana naisdetektiividest saabus minu telefoni m66da imeilusat tuledes j6ekallast s6num s6bralt EMT, et mulle on u 1200kr suurune vahearve koostatud (ja mitu korda kalendrit kontrollides sai selgeks et siis 6 p2eva eest). M6tlesin ka m6tlesin ja siis j2gasin lahti, et ema enam SKYPEst helistada ei saa - mina maksin 30kr minut vahe!!! T2ielik krahh p2ev!!! Ja siis saabus 6uduste 66, kuna m6tlesin oma stressi m6tteid ja arvutasin reisirahasi ning und kuidagi ei tuknud. Hiinlannal vist ka mitte sel 66l, sest peale selle et ta krooksus ja peeretas nagu igal 66l (norskamist siis seekord 6nneks polnud) l2ks tal sel 66l kaks korda k6ht tyhjaks, kui ta oma keeduaparaadi sisse lylitas ja oma suurep2rasel l6hnava leotise yles soojendas. Ning p2rast maitsvat k6hut2it oli v2ga m2nus oma s2rmi ja varbaid ja muid konte raksutada! Elagu! Pluss mul oli t2ielik paranoia et ta tahtis sel 66l mu rahakotti ja passi 2ra varastada :)
Laup2eva veetsin stressates ja raha kokku hoides - paistes jalgu puhates Singapuri botaanika ajas. Murul pikali, lugesin raamatut ja kuulasin j2rve 22res helikojas harjutavaid ooperilauljaid. vahepeal jalutasin ringi ja siis j2lle m6nulesin p2ikese k2es! Ning orhidee ajas k2isin, imeilusaid orhideesi vaatamas! Soovitan!
Pyhap2eval siis tujasin veel m66da linna, kuhu polnud j6udnud ja s6itsin sadamasse, kus kaubanduskeksuse terrassil v6tsin suure tassi head kohvi ja kooki ning lugesin oma raamatu l6puni! Ning siis ostsin monoraili pileti ning s6itsin yle mere Sentosa saarele, mis on siis kohalik meelelahutuskeskus. Saar on t2is teemaparke ja Singapuri teemalisi erinevaid atraktsioone ja muuseumi tyypi asutusi. Mina neid kalli raha eest kylastada ei raatsinud, kuid kui j2rgmine kord seda teha peaksin otsustama on juba v6imlus kylastada ylisuurt kasiinot ja Universial Studio teemaparki, mis peaksid valmima aastaks 2010. Ka on seal teisel pool saart rannad, kus saab rentida toole ja juua kokteili v6i niisama ilma nendetada odavalt liival peesitada. Vaade on merele. merele kus on korraga kymneid suuri kaubalaevu ja tankreid, mis k6ik seda vett reostavad, samal ajal kui su lapsed seal hullavad. Lonkisin seal saarekesel ringi ning lahkusin just ajal, kui hakkas etendus Sounds of the Sea, mis on saare hetkene hittoode ehk kokkuv6tvalt "kalamuusikal".
Ja siis lonkisin koju, et veel viimast korda pesu pesta ja kohver v2ga osavalt pakkida, sest j2rgmine p2ev oli j2lle lennata vaja.... kust ma peaagu pidin maha j22ma. Ja mina ei olnud v2ga syydi, AirAsia j2rjeorrad olid niiii pikad ning kuigi pilet k2skis kohal olla v2hemalt 45min enne, olin ma kyll tunnike varem, pidin ikka toredaid inimesi otsima, et vahele trygida. See napilt tehtud, ootasin sada aastat passij2rjekorras ja siis kimasin jooksuga oma v2ravasse. Of course ei olnud lennukidki veel ees, nagu odavlennule kohane aga kellaajaliselt j6udsin ikka ylinapilt. loodame et 6ppisin l6puks ja j2rgmine kord 9mis on siis juba sel laup2eval) olen targem! Aga kohvriga petsin j2lle 2ra, 21,8kg :)
Kuala Lumpurist vast j2rgmine korda aga infoks niipalju, et kuna meie yks t66taja estres sattus samal p2eval KL tulema, orgunnis ta meile selliselt lehelt nagu couchsurfing.com 66maja ning mina, p2ev varem siis olin esimene neiu kohal. Tegu siis kahe ameerika kutiga, kes siin heategevusorganisatsioonis t66tavad ja suures firmamakstavas korteris elavad, kust meile on nyyd yks tuba ja yks vannituba eraldatud. Ka on nad palju siin piirkonnas reisinud, nii et h2id n6uandeid saame s66gi alla ja peale. Aga ameerikalsed on ikka natuke beebid...
Eile k2isime Petrona Towered vaatamas, ikka yliilusad, eriti pimedas ning kogemata vedas meil, nii et saime ka ylesse keskmisele sillale s6ita. tavaliselt seisavad inimesed j2rjekorras hommikul 8.30-10.30 et saada p22su, mis on kyll tasuta kuid komplitseeritud, siis meie l2ksime lihtsalt asja uurima ja juhuslikult kuidagi moodi saime kohe :) Ning suursyndumus ka - olen nyyd vaksineeritus ja umbes poole odavamalt kui eestis. Hepa A ja k6hutyyfus mind ei murrra!! Kyll aga 6llrhinnad, mis on moslemiriigis ikka r66gatud! Kuid 6nneks ostsime piletid laup2eva hommikuks, mil lennuk viib meid siit Laosesse Vientianesse, kust siis vaikselt hakkame allapoole tulema l2bi kambodza. Nende kahe riigi peale plaanime umbes 2 n2dalat koos igasuguste m2gede ja j6gede ja templitega. Edasi novembri l6pust kaks n2dalat p6hja Taid ja l6una Tai saari ja randu ning siis viimane n2dal u 12-17.12 malaisia vihmametsad ja muud ilusad paigad. Ning 18.detsembri hommik tahaks kohal olla Kl, et asjad yritada kuidagi kokku pakkida ning kodupoole tulema tulla!
Eks paistab kuidas kirjutada saan aga seniks - kohtumiseni!
Thursday, November 5, 2009
Hyvasti Roheline-Punane manner ja elagu WorkingHoliday!
Jargnev sissekanne tuleb ilma piltiteta ning ilmselt t2is imelikke s6nu, nii et peate ekstra pingutama et loppu jouda, kuid sellel on ka oma pohjus. Nimelt on asjad nii kaugel, et eile l66di mulle passi kaks templit, millest yks oli Austraalia HeadAega ning teine Singapuri TereTulemast ning nyyd olengi enamvahem umbestapselt 24h siinmail ringi k6mpinud!
Oma Austraalia l6pusprudiga sain ilusti hakkama ning ootamatult sain ka kohvri-kaalu-pakkimise eksperdiks ehk siis kui ma esimese lennu eel oma pagasit 2ra andsin, oli seal 7 ylekilo, mis india onule yldse ei meeldinud. 6nneks olin ma ypris purjakil, kuna eelnevad paar tundi veetsin ma oma elukaaslastega hyvasti jattes maitsva k66giga Tai restoranis ning seal yhe ja siis ka teise pudeli punast veini neiu Mirjamiga 2ra lahjendasin! V2ga head veinid olid ja v2ga maitsev s66k! Ja pulmakingad kandsin ka sel 6htul sisse ehk siis 25.oktoobri pidup2eval suudsin l6puni v2lja oma 11cm kontsa peal seista!
Igatahes lennujaamas oli julgel hundil rind maitsvast toidust rasvane ja ilma pikemalt m6tlemata viskasin pea poole oma kraamist Rebecca, kes sama lennuga tuli, kohvrisse! Tegu oli imelise 6ise lennuga ja kuigi minu purjakil pea andis natuke s6ba silmale olime 6 hommikul Brisbane lennujaama j6udes t2iesti kapsad. Oli mul ju ka eelmine oo magamata, kuna selle veetsin viimast korda laudu kraamides unustamatus kasiinosooklas, ning kokkuv6ttes olime 7.30ks, kui oma uhkesse 5 t2rni hotelli j6udsime, omadega p2ris l2bi. Loomulikult ei olnud me kogenud hotellit66tajatena arvestanud, et me kohe oma tuppa ei saa vaid peame umbes 7h ootama, kui check-in hotelli algab, nii et olukord oli p2ris kurnav! 6nneks olid meie kasutuses koik rikkaliku hotelli lisad ning seega kaisime uhkel buffee hommikusoogil, kus veetsime pea 1,5h lihtsalt n2ksides ja kohvi juues ja peesitasime keset hotelli aeda asuva j2rv 22res. Imekombel saime kella 11.00 toa k2tte - teki alla ja magama!
J2rgmise paeva tippsyndmus toimus u 70km eemal Coorey Botanic Gardenis ehk siis botaanikaaia yhes nurgas ning tseremooniaga saime 30 min yhele poole. J2rgnes pildistamine eest ja tagant ja vaene varske abielupaar oli l6pus p2ris v2sinud naeratamast! Aga no kelle syy... Pidustused toimusid sealt u 30km tagasi ja kuidagi juhtus et meie auto oli esimene, mis sinna j6udis. Rebecca tegi imeilusaid pilte veel puutumata laudadest ja y,britsevast aiast ja k6igest muust ning hiljem ka k6igist kolmest k2igust, mis kokkuv6ttes oli juba maniakaalne aga sellegipoolest kunagi kindlasti naitan teile neid. 55 kylalisele oli kaetud valged lauad ja valge kattega toolid ning varvivalik siis lilla-valge, mis k6rval asuva rohelise aiaga ilusti sobis. Vaga suureks m6lluks ei lainud, kuna oli pyhap2eva 6htu ning enamus kylalisi olid vanemad sugulased aga k6ik oli v2ga stiilne ja armas jne.
J2rgmise p2eva v6tsime k6igest hotellis pakutavast viimast ning peesitasime 5h basseini 22res. Minu puhul oli tulemust n2ha aga nagu austraalasele kohane, veetis Rebecca selle aja varju all istudes lyhiksed pyksid trikoo peal. No mine sa nyyd v6ta kinni kumb see parem variant on sest nahav2hk on austraalias kerge tulema aga mina nii m6nusat rannailma k2est lasta ei suutnud!
J2rgmine hommik viis siis hotelli portjee uhke autoga mind ja mu sadat kotti l2hedal asuvasse bussipeatusse, mis oli iseensest p2ris naljakas ning algas mu pea 6h ja ainult 100km l2biv reis Brisbane. J6udsin ilusti kohale ning pilet oli pea 3 korda odavam kui olin arvestanud ehk siis hakkasin oma eelneval laup2eval Novoteli mereandide gurmee buffee raha vaikselt tagasi teenima :) Aga see oli nii hea ju... pluss me arvasime et saame rohkem allahindlust oma t66taja kaardiga, nii et meie pole yldse syydi ;)
Brisbane 2 p2eva m66dus Lonely Planet n2ppus m66da linna tujates, kohvitops teises k2es. P2ris vahva linn oli ning eriti vahva oli, et kursa6de Kristi oma reisikaaslastega (tervitused neile k6igile) tuli sinna samaks p2evaks. No milline on t6en2osus, et me m6lemad ainult 1-2 p2evaks tuleme ja see samale ajale juhtus (p2ris t2naval me ikka seda ei avastanud, olime varem kohtingu kokku leppinud) aga nii see l2ks ja siis k2isin nendega 6htul 6llel. V2ga vahva oli nende seiklusi kuulata ja uute eestlastega oma keeles r22kida! Edasi kulges minu tee Cold Coastile, kus siis 2 p2eva Surfers Paradise nimelises kuurortlinnakeses puhkasin ja rannam6nusi nautisin. Teel sinna sain bussis tuttavaks Meritiga (no kohe tundsin 2ra et eestlane) ja siis esimese 6htu tegime kohe rannas veinijoomise tema ja Annikaga, kes meid juba Surfersis ees ootas! teise p2va 6htul ringi jalutades leidsin vahva ooturu, mida siis viimast korda Austraalias mitu tundi nautisin. Minu hostelis elas veel yks Eesti poiss Hannes, kes nagu muuseas ka Saaremaalt ja Kalmeri-Kristjaniga paar kuud istutas puid siin Victorias, nii et mina ei ole enam p2ris veenunud et Eestis ainult 1,3 miljonit inimest elab - maailma teises otsas kohtab meid iga nurga peal..
Ning 31.oktoober j6udis k2tte nagu naksti, kui pidin j2lle kovrit pakkima. Seekord sain selle 24kg peale ning Jetstari onu oli lahke ja kirjutas kyll Heavy lipiku peale, kuid kaaluks pani 22 ja lisaraha ei tahtnud! Lennuk viis min Sydneysse ehk viimasesse pikemasse peatuspaika enne Aussiest lahkumist. Tee lennujaama ei m66dunud seiklusteta - arvestasin bussis6iduks u 40min ja bussiaega vaadates plaanisin olla lennujaamas u 1,5h varem. Juhtus aga nii et olin bussiaega 8min valesti vaadanud ja tuli v2lja bussis onudega r22kides et l2heb u 1h, et sinna j6uda. No olgu, ametlikult peab siselennul olema kohal v2hemalt 30min varem, nii et 1h oli nagu veel aega. Aga korraks suutis see heaoluyhiskond minus ikkagi paanika tekitada - k6igepealt pani bussijuht meid kuskil keskmises peatuses maha ja ytles et tema nyyd l6petab aga kohe tuleb j2rgmine buss ja v6tab meid peale, no worries. L6puks siis 15min hiljem ta tuligi, mis t2hendab et minu aega j2i sedav6rra v2hemaks, kuni Miami beache nimelise peatuseni, kus 3 noort neiut ytlesid, et neil yks s6branna kohe j6uab, ootaks ta ka 2ra ikka! No ja siis me kogu bussiga ootasime kuni yks "Britney Speariks" riietunud chix sealt end kohale loivas. No igatahes oli korraks ikka paanika aga j6udsin ikka 15min enne laua sulgemist kohale ja sain kogu oma kauba 2ra anda!
Syndey lennujaamast teekond Megi juurde m66dus suuremate syndmusteta, kui v2lja arvata r66666gatu rongipileti hind. K2isin bottleshopist l2bi, v6tsin 2 head veini ja suundusin teisele poole Ancaz Bridge Hornsby t2navale oma uue s6bra Vasco (kes tegelikult juba magas) ja tema vanematega Halloweeni t2histama! Ja nyyd siia maani on minu jaoks mystika, kuhu j2rgnevad p2evad kadusid - me lihtsalt "kulgesime" :) M2ngisime ja r22kisime Vacoga, k2isime jalutamas ja turul ja vaatasime filme ja j6ime kohvi ja jutustasime ja nii see l2kski. Teisip2eval tegin siis viimase paanilise suveniiriralli, ise samal ajal meenutades kuidas Kirtti seda eelmise aasta samal ajal tegi ning kirusin end, et ma 6ppust ei v6ta ka kunagi! Ning 4.11.2009 astusin samast lennujaamast lennukile kus 5.11.2008 maha olin tulnud ja kohver kaalus ainult 21.4 kg!!!! Teine samapalju on muidugi "kaamli" k2sipagas!
Goodbye Australia! and after 10 h of flighing I could say Hello Singapore!
Ajavahe kodumaaga v2henes 5 tunnini ning 20.detsember alates kella 13.00st oleme k6ik j2lle t2iesti yhel lainel! Aga enne veel tuleb l2bi teha seiklused Aasias, mis mind nyyd j2rgenava 6 n2dala jooksul ees ootavad!
Oma Austraalia l6pusprudiga sain ilusti hakkama ning ootamatult sain ka kohvri-kaalu-pakkimise eksperdiks ehk siis kui ma esimese lennu eel oma pagasit 2ra andsin, oli seal 7 ylekilo, mis india onule yldse ei meeldinud. 6nneks olin ma ypris purjakil, kuna eelnevad paar tundi veetsin ma oma elukaaslastega hyvasti jattes maitsva k66giga Tai restoranis ning seal yhe ja siis ka teise pudeli punast veini neiu Mirjamiga 2ra lahjendasin! V2ga head veinid olid ja v2ga maitsev s66k! Ja pulmakingad kandsin ka sel 6htul sisse ehk siis 25.oktoobri pidup2eval suudsin l6puni v2lja oma 11cm kontsa peal seista!
Igatahes lennujaamas oli julgel hundil rind maitsvast toidust rasvane ja ilma pikemalt m6tlemata viskasin pea poole oma kraamist Rebecca, kes sama lennuga tuli, kohvrisse! Tegu oli imelise 6ise lennuga ja kuigi minu purjakil pea andis natuke s6ba silmale olime 6 hommikul Brisbane lennujaama j6udes t2iesti kapsad. Oli mul ju ka eelmine oo magamata, kuna selle veetsin viimast korda laudu kraamides unustamatus kasiinosooklas, ning kokkuv6ttes olime 7.30ks, kui oma uhkesse 5 t2rni hotelli j6udsime, omadega p2ris l2bi. Loomulikult ei olnud me kogenud hotellit66tajatena arvestanud, et me kohe oma tuppa ei saa vaid peame umbes 7h ootama, kui check-in hotelli algab, nii et olukord oli p2ris kurnav! 6nneks olid meie kasutuses koik rikkaliku hotelli lisad ning seega kaisime uhkel buffee hommikusoogil, kus veetsime pea 1,5h lihtsalt n2ksides ja kohvi juues ja peesitasime keset hotelli aeda asuva j2rv 22res. Imekombel saime kella 11.00 toa k2tte - teki alla ja magama!
J2rgmise paeva tippsyndmus toimus u 70km eemal Coorey Botanic Gardenis ehk siis botaanikaaia yhes nurgas ning tseremooniaga saime 30 min yhele poole. J2rgnes pildistamine eest ja tagant ja vaene varske abielupaar oli l6pus p2ris v2sinud naeratamast! Aga no kelle syy... Pidustused toimusid sealt u 30km tagasi ja kuidagi juhtus et meie auto oli esimene, mis sinna j6udis. Rebecca tegi imeilusaid pilte veel puutumata laudadest ja y,britsevast aiast ja k6igest muust ning hiljem ka k6igist kolmest k2igust, mis kokkuv6ttes oli juba maniakaalne aga sellegipoolest kunagi kindlasti naitan teile neid. 55 kylalisele oli kaetud valged lauad ja valge kattega toolid ning varvivalik siis lilla-valge, mis k6rval asuva rohelise aiaga ilusti sobis. Vaga suureks m6lluks ei lainud, kuna oli pyhap2eva 6htu ning enamus kylalisi olid vanemad sugulased aga k6ik oli v2ga stiilne ja armas jne.
J2rgmise p2eva v6tsime k6igest hotellis pakutavast viimast ning peesitasime 5h basseini 22res. Minu puhul oli tulemust n2ha aga nagu austraalasele kohane, veetis Rebecca selle aja varju all istudes lyhiksed pyksid trikoo peal. No mine sa nyyd v6ta kinni kumb see parem variant on sest nahav2hk on austraalias kerge tulema aga mina nii m6nusat rannailma k2est lasta ei suutnud!
J2rgmine hommik viis siis hotelli portjee uhke autoga mind ja mu sadat kotti l2hedal asuvasse bussipeatusse, mis oli iseensest p2ris naljakas ning algas mu pea 6h ja ainult 100km l2biv reis Brisbane. J6udsin ilusti kohale ning pilet oli pea 3 korda odavam kui olin arvestanud ehk siis hakkasin oma eelneval laup2eval Novoteli mereandide gurmee buffee raha vaikselt tagasi teenima :) Aga see oli nii hea ju... pluss me arvasime et saame rohkem allahindlust oma t66taja kaardiga, nii et meie pole yldse syydi ;)
Brisbane 2 p2eva m66dus Lonely Planet n2ppus m66da linna tujates, kohvitops teises k2es. P2ris vahva linn oli ning eriti vahva oli, et kursa6de Kristi oma reisikaaslastega (tervitused neile k6igile) tuli sinna samaks p2evaks. No milline on t6en2osus, et me m6lemad ainult 1-2 p2evaks tuleme ja see samale ajale juhtus (p2ris t2naval me ikka seda ei avastanud, olime varem kohtingu kokku leppinud) aga nii see l2ks ja siis k2isin nendega 6htul 6llel. V2ga vahva oli nende seiklusi kuulata ja uute eestlastega oma keeles r22kida! Edasi kulges minu tee Cold Coastile, kus siis 2 p2eva Surfers Paradise nimelises kuurortlinnakeses puhkasin ja rannam6nusi nautisin. Teel sinna sain bussis tuttavaks Meritiga (no kohe tundsin 2ra et eestlane) ja siis esimese 6htu tegime kohe rannas veinijoomise tema ja Annikaga, kes meid juba Surfersis ees ootas! teise p2va 6htul ringi jalutades leidsin vahva ooturu, mida siis viimast korda Austraalias mitu tundi nautisin. Minu hostelis elas veel yks Eesti poiss Hannes, kes nagu muuseas ka Saaremaalt ja Kalmeri-Kristjaniga paar kuud istutas puid siin Victorias, nii et mina ei ole enam p2ris veenunud et Eestis ainult 1,3 miljonit inimest elab - maailma teises otsas kohtab meid iga nurga peal..
Ning 31.oktoober j6udis k2tte nagu naksti, kui pidin j2lle kovrit pakkima. Seekord sain selle 24kg peale ning Jetstari onu oli lahke ja kirjutas kyll Heavy lipiku peale, kuid kaaluks pani 22 ja lisaraha ei tahtnud! Lennuk viis min Sydneysse ehk viimasesse pikemasse peatuspaika enne Aussiest lahkumist. Tee lennujaama ei m66dunud seiklusteta - arvestasin bussis6iduks u 40min ja bussiaega vaadates plaanisin olla lennujaamas u 1,5h varem. Juhtus aga nii et olin bussiaega 8min valesti vaadanud ja tuli v2lja bussis onudega r22kides et l2heb u 1h, et sinna j6uda. No olgu, ametlikult peab siselennul olema kohal v2hemalt 30min varem, nii et 1h oli nagu veel aega. Aga korraks suutis see heaoluyhiskond minus ikkagi paanika tekitada - k6igepealt pani bussijuht meid kuskil keskmises peatuses maha ja ytles et tema nyyd l6petab aga kohe tuleb j2rgmine buss ja v6tab meid peale, no worries. L6puks siis 15min hiljem ta tuligi, mis t2hendab et minu aega j2i sedav6rra v2hemaks, kuni Miami beache nimelise peatuseni, kus 3 noort neiut ytlesid, et neil yks s6branna kohe j6uab, ootaks ta ka 2ra ikka! No ja siis me kogu bussiga ootasime kuni yks "Britney Speariks" riietunud chix sealt end kohale loivas. No igatahes oli korraks ikka paanika aga j6udsin ikka 15min enne laua sulgemist kohale ja sain kogu oma kauba 2ra anda!
Syndey lennujaamast teekond Megi juurde m66dus suuremate syndmusteta, kui v2lja arvata r66666gatu rongipileti hind. K2isin bottleshopist l2bi, v6tsin 2 head veini ja suundusin teisele poole Ancaz Bridge Hornsby t2navale oma uue s6bra Vasco (kes tegelikult juba magas) ja tema vanematega Halloweeni t2histama! Ja nyyd siia maani on minu jaoks mystika, kuhu j2rgnevad p2evad kadusid - me lihtsalt "kulgesime" :) M2ngisime ja r22kisime Vacoga, k2isime jalutamas ja turul ja vaatasime filme ja j6ime kohvi ja jutustasime ja nii see l2kski. Teisip2eval tegin siis viimase paanilise suveniiriralli, ise samal ajal meenutades kuidas Kirtti seda eelmise aasta samal ajal tegi ning kirusin end, et ma 6ppust ei v6ta ka kunagi! Ning 4.11.2009 astusin samast lennujaamast lennukile kus 5.11.2008 maha olin tulnud ja kohver kaalus ainult 21.4 kg!!!! Teine samapalju on muidugi "kaamli" k2sipagas!
Goodbye Australia! and after 10 h of flighing I could say Hello Singapore!
Ajavahe kodumaaga v2henes 5 tunnini ning 20.detsember alates kella 13.00st oleme k6ik j2lle t2iesti yhel lainel! Aga enne veel tuleb l2bi teha seiklused Aasias, mis mind nyyd j2rgenava 6 n2dala jooksul ees ootavad!
Subscribe to:
Posts (Atom)
